See oli kaksteist aastat tagasi, kui kunstiõpetaja Malle Saarelaid alustas Viljandis nelja puudega noore juhatamist värvide imelisse maailma.
Tosina pika tööaasta suurepärane tulemus
11. oktoober 2008, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik neli käivad tema tundides praeguseni, nüüdseks on aga teist sama palju noori kampa löönud.
Malle Saarelaid ei ole inimene, kes oma tegemisi afišeerib. Tundub, et ta ise ei mõtlegi sellele, kui tänuväärset tööd ta teeb.
Kindlasti tuleb lisada, et ta on algusest peale loonud ka invateatri Karlanda etenduste lavakujundusi, mis on muutunud üha uhkemaks ja töömahukamaks.
Järjekindel töö on toonud edu: Viljandi vaimupuudega noorte pildid on leidnud tunnustust nii kodumaistel kui rahvusvahelistel näitustel. Noored ise on saanud reisida ja ilma näha ning igal suvel käib õpetaja Malle Saarelaid nendega kunstilaagris.
Näitusesaalis rippuva pildiga on nagu on: vaatad seda korraks ja enamasti unustad. Malle Saarelaiu kunstiringi liikmete tööd on aga jõudnud postkaartidele. Fantaasia- ja värvirikkad pildid on igati toredad ja rõõmsameelsed.
Palusin ühel hea kunstitunnetusega kolleegil nende hulgast oma lemmiku valida. Tagaküljele vaatamata tõstis ta välja terve hulga eri autorite pilte, tema erilised lemmikud olid aga Maia Kurmi «Äikese ootel» ning Riina Mahlapuu «Meri ja mets». Lisaksin neile Toivo Tuudelepa hoonetepildid.
Lõpuks jääb veel vaid küsimus: kust neid põnevaid komplekte osta saab? Viljandis on palju kohti, mille letile need sobiksid, alustades raamatupoodidest ja lõpetades kingikauplustega.