Riigikohus ei võtnud menetlusse osaühingu Benu Apteek Eesti kaebust ravimiameti otsuse peale, millega amet ei andnud ettevõttele luba avada Abja-Paluojal üldapteeki.
Benu Apteek ei saanud Abja-Paluojal apteegi avamiseks luba
30. jaanuar 2017, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega jõustub kohtuasjas varem tehtud Tartu halduskohtu lahend, mis jättis rahuldamata Benu Apteek Eesti kaebuse ravimiameti otsuse peale.
Ettevõte esitas raviametile 2014. aasta augustis taotluse apteegiteenuse osutamise tegevusloa saamiseks, et avada üldapteek Abja-Paluojal. Ravimiamet taotlust ei rahuldanud. Otsuse järgi on taotleja osanik osaühing Tamro Eesti, kellel on ravimite hulgimüügi ja tootmise tegevusluba. Sellisele isikule üldapteegi tegevusloa andmine on ravimiseaduse alusel keelatud.
Seepeale pöördus ettevõte kohtusse, leides, et keeldumise aluseks olnud ravimiseaduse säte on põhiseadusevastane ja tuleb kohaldamata jätta. Säte rikub ettevõtte arvates õigusselguse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning ettevõtlusvabadust ega ole proportsionaalne.
Tartu halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud ravimiseadus sätestas, et üldapteegi tegevusloaga eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigusega isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Vaidlus käib sätte selle osa üle, mille järgi ei tohi üldapteegi tegevusloaga isiku osanikuks olla ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja.
Benu Apteek on vertikaalselt integreeritud ettevõtja, see tähendab isik, kellele apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa andmine suurendaks tema kui ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja osalust väärtusahelas lõpptarbijale lähenemise teel.
Halduskohus leidis, et ravimiseaduses sätestatud ja 9. juunil 2014 jõustunud regulatsioon ei saanud tulla ettevõttelee üllatusena. Ravimite hulgimüügi, tootmise ja jaemüügi kattumise negatiivseid mõjusid on püütud vähendada juba 2005. aasta märtsist, mil seaduses loetletud isikute ringil keelati olla ravimite jaemüüja osanik või aktsionär. 2014. aastal lisati loetelusse ravimite hulgimüüja.
Halduskohtu hinnangul jäi arusaamatuks ettevõtte nõue, et võrdse kohtlemise saavutamiseks oleks tulnud mingid piirangud kehtestada ka vertikaalselt integreerimata apteekide suhtes. Vertikaalselt integreerimata isikud pole kaebajaga võrreldav grupp. Ravimiseaduse säte ei ole vastuolus teenuste vaba liikumise ja ettevõtete asutamisvabaduse põhimõttega.
Haldukohtu otsusega nõustunud ringkonnakohus leidis samuti, et vaidlusalust regulatsiooni ei ole alust pidada põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevaks. Kaebaja konstruktsioon vaatab ringkonnakohtu hinnangul teadlikult mööda vertikaalse integratsiooniga apteegituru probleemidest. On usutav, et olukorras, kus apteegid kuuluvad ravimite hulgimüüjatega samasse kontserni, võivad tekkida reaalsed ohud, mis võivad apteekide ja ravimite hulgimüüjate omavahelist konkurentsi moonutada ja halvendada ravimite igakülgset kättesaadavust lõpptarbijale.
Nii võivad ravimite hulgimüüjatega ühte kontserni kuuluvad apteegid olla huvitatud eeskätt enda müüdavate ravimite jaemüügist ja käituda selle järgi näiteks ravimite hinnapoliitikat kujundades või siis teiste tootjate ravimeid müües. On ilmne, et selliseks konkurentsi moonutavaks käitumiseks on apteeki pidaval ravimite hulgimüüjal avarad võimalused.
Vertikaalse integratsiooni keelamine sellise olukorra vältimiseks ei sobi, sest siis ei saa ravimite hulgimüüjad enam mõjutada apteekide ravimimüügi otsustusi. Ringkonnakohus ei näinud eesmärgi saavutamiseks alternatiivseid sama tõhusaid lahendusi, mistõttu tuleb seda meedet pidada ka vajalikuks.
Ringkonnakohus rõhutas, et sellisel ravimitootjal või hulgimüüjal säilib võimalus oma kauba turustamiseks apteekidena tegutsevatele isikutele ning eelduslikult vajavad inimesed endiselt sama palju ravimeid, see tähendab, et ravimite müügimahud kokkuvõttes ei muutu, muutuda võivad vaid ravimite müügimahtude omavahelised proportsioonid ja hind.
Ringkonnakohus nentis, et vertikaalse integratsiooni keelus on asja materjalidest ja seaduseelnõu seletuskirjas viidatuna võimalik leida nii selle poolt kui vastu olevaid seisukohti. Sellises olukorras leidis ringkonnakohus, et ehkki vertikaalse integratsiooni keeld ei pruugi olla kõige parem lahendus, ilmneb siiski selgelt, et see lahendus ei ole ka otseselt põhiseadusevastane. Niisuguses olukorras vertikaalse integratsiooni kasuks otsustamine on seadusandja õiguspoliitiline valik. Sellesse valikusse ei saa kohtuvõim põhiseaduslikkuse järelevalve korras sekkuda, kui normi põhiseadusevastaseks pidada ei saa.