Tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistika kohaselt oli läinud aastal 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit. Elektriõnnetustes hukkus neli inimest, raskemalt sai kannatada kaheksa ja kergemalt 42 inimest.
Mullu sagenesid elektrist põhjustatud tööõnnetused
Võrreldes 2015. aastaga ei ole elektriõnnetuste üldarv märkimisväärselt kasvanud, kuid märgatav on tööõnnetuste ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu suurenemine. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamised põhjused on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning korrast ära elektriseadmete kasutamine.
Enamik õnnetusi juhtus inimestega kodus või selle lähiümbruses ning 22 protsenti juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes ja sellesarnastes oludes leidsid õnnetused aset elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitte ettenähtud otstarbel. Tööõnnetused juhtusid enamasti elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste peamised põhjused olid elektriohutusnõuete eiramine, korrast ära elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.
Piirkonniti oli õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis ja Ida-Virumaal.
Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristusid möödunud aastal kolm rühma: väikelapsed (22 protsenti õnnetustest) ning vanuserühmad 20–29- (22 protsenti õnnetustest) ja 40–49-aastased (18 protsenti õnnetustest).
Tüüpilise väikelastega juhtunud õnnetuse põhjustas esemete pistmine pistikupessa. Elektriõnnetusi tuli ette ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning korrast ära või oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise tõttu.
Et möödunud aastal toimus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, tuletab TJA meelde, et kõik tööprotsessis osalejad peavad kinni pidama ohutusnõuetest ja -reeglitest. Eelkõige tuleb enne tööle asumist veenduda, et töökoht oleks ette valmistatud ning pingetu ja maandatud ning töötajad kasutaksid ettenähtud isikukaitsevahendeid.
Lisainfo TJA kodulehelt.