Viljandi järve uisurajal on ohtlik

Viljandi järvele tehtud uisurada on viimaste päevade soojade ilmadega muutunud selliseks, et tekkinud on topeltjää. Pealmise kihi paksus on pelgalt üks sentimeeter ning sellest võivad uisutajad kergesti läbi kukkuda.

Ohtu päriselt vette kukkuda ei ole, sest vahepeal on õhk ja seejärel tugev 20-sentimeetrine jääkiht.

Jääraja korrashoidjad ja Mulgi uisumaratoni korraldajad paluvad seega jäärajale praegu mitte minna. Esiteks ei ole rajal kukkuda sugugi meeldiv ning teiseks rikuks uisutamine rada ning Mulgi uisumaratoni korraldajatele muutuks olukord üsna keeruliseks.

Ehkki teated, mis märkisid, et jäärajal ei tohiks uisutada, pandi välja juba reede õhtul Facebooki ja Sakala veebiküljele, oli seal eilse suurepärase ilmaga uisutajaid ikkagi palju. «Rannajoon on pikk, iga meetri järele märki panna me ei suuda ja uisutaja võib tulla kust tahes järvele,» rääkis Kristjan Kivistik. Ta lisas, et jää ei ole just eluohtlik, aga pealmise õhukese kihi tõttu, mis võib hõlpsalt murduda, on kukkumisoht suur.

Uisumaratoni korraldamine on tekkinud olukorra tõttu keeruline. «Loodame parimat, et külm jäätab kaks kihti omavahel kokku ja saame parima jää, mis uisumaratoni ajaloos olnud on. Kahe kihi vahel on õnneks vesi ja see annab lootust, et need külmuvad veel enne maratoni kokku. Siis oleks superolud!» sõnas Kivistik.  

Viljandi järve uisurada suleti reedel kell 21. Rada haldav Viljandi rattaklubi rõhutas, et 20. jaanuarist tuleb vältida uisurajal kõndimist, suusatamist ja uisutamist. Praegu ei tohi 4,3 kilomeetri pikkusel uisurajal uisutada, et vältida raja hävimist. Rattaklubi soovitab uisuhuvilistel lähipäevil uisutada Paala järvel oleval rajal või Viljandi järve Orika silla poolses osas. Rada avatakse esimesel võimalusel, kui lume sulamisest sellele uhutud vesi on alumise kihini jäätunud.

Kõige värskemat infot raja seisukorra kohta leiab Viljandi rattaklubi Facebooki lehelt.