KUIGI TÖÖANDJATEL on juba praegu seadusega ette nähtud kohustus maksta naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, on selle järgimine olnud kesine. Näiteks kolmandikus Eesti organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste tulemus.
Olukorra parandamiseks töötab sotsiaalministeerium praegu välja eelnõu, mis toetaks tööandjaid oma kohustuste täitmisel. Aluseks oleme võtnud teiste riikide praktika.
KUI EESTIS ON seni keskendutud peamiselt teadlikkuse suurendamisele, siis näiteks Rootsi seadused kohustavad organisatsioone analüüsima töötasu puudutavaid õigusakte, praktikaid ja töösuhete tingimusi ning põhjendamatute palgaerinevuste ilmnemise korral tuleb organisatsioonidel koostada tegevuskava ebavõrdsuse kaotamiseks. 44 protsenti tööandjatest tuvastas analüüsi tulemusena põhjendamatuid palgaerinevusi, 60 protsenti küsitletud organisatsioonidest muutsid palku või leidsid muid lahendusi võrdset või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste tasu võrdsustamiseks. Palgamuudatused puudutasid vähemalt 5800 töötajat, kellest 90 protsenti olid naised.
Šveitsis on tööandjate abistamiseks välja töötatud digitaalne tööriist Logib, mis aitab selgitada, kas organisatsioonis täidetakse võrdse palga nõuet. Šveitsi eeskujul on Logibi-laadseid lahendusi kasutusele võtnud teisedki Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Saksamaa ja Luksemburg. Samasugune tööriist on plaanis luua ka Eestisse.
Slovakkias kontrollib naistele ja meestele makstava palga võrdsust tööinspektsioon. Põhjendamatute palgaerinevuste tuvastamise korral võib tööinspektor teha ettepaneku võtta kasutusele tehnilisi või organisatsioonilisi abinõusid ning määrata probleemide lahendamiseks tähtaja. Ettepanekute eesmärk on aidata tööandjatel kaotada põhjendamatuid palgaerinevusi ning tagada naistele ja meestele tehtud töö eest võrdne tasu.
Ka Rumeenias, Tšehhis, Poolas, Soomes ja mitmes teises riigis on kasutusele võetud samalaadseid praktikad soolise palgalõhe kaotamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks.
EESTIS ON NAISTE ja meeste palgalõhe püsinud üle 20 protsendi. Statistikaameti andmetel oli see 2015. aastal 22,2 protsenti. Palgalõhe vähendamiseks plaanitakse anda tööinspektsioonile volitused teha tööandja makstavate palkade ja hüvitiste üle järelevalvet.
Esialgse järelevalve tarvis on plaanis välja töötada digitaalne töövahend, mis annab tööinspektsioonile võimaluse teha nii-öelda kontaktivaba eelkontroll. Selle käigus saab inspektsioon teha esmase ülevaatuse tööandjate riigile edastatud andmete põhjal. Juhul kui esialgse järelevalve käigus tekib kahtlus, et tööandja tegevus võib olla diskrimineeriv, on tööinspektsioonil õigus teha kümne ja enama töötajaga tööandjale ettekirjutus võrdse palga auditi korraldamiseks.
Võrdse palga audit on tööandjapõhine naiste ja meeste palkade, töötasude ja muude tööga seotud tasude maksmise ja korralduse analüüs. Audit aitab tuvastada ja vähendada sama ja võrdväärset tööd tegevate inimeste palkade ebavõrdsust. Tööinspektsiooni roll on auditi tegemisel organisatsiooni aidata ja nõustada.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on aidata koostöös tööinspektsiooniga tööandjatel muuta oma palgasüsteeme läbipaistvamaks. See omakorda aitab tuvastada ja kõrvaldada puudujääke ning vähendada soolist palgalõhet. Naistele ja meestele võrdse tasu tagamise aluseks on organisatsiooni ametikohtade hindamine.
Töötasude määramine peab olema tööandjal läbi mõeldud. Sama või võrdväärse töö eest tuleb maksta võrdset palka. Töötasusid ei saa määrata vaid kõhutunde pealt.
(Kirjutis pärineb sotsiaalministeeriumi ajaveebist.)