Keskkonnaameti tellimusel tehtud uuringu tulemustest selgus, et enamik elanikkonnast peab karuputke võõrliike ohtlikuks ja nende tõrjet vajalikuks.
Eestlased peavad karuputke võõrliikide tõrjet vajalikuks (1)
16. jaanuar 2017, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis kasvab kaks ohtlikku võõrliiki, Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk, mis on aastakümnete jooksul oma kasvuala siin jõuliselt laiendanud ja tõrjunud välja meie looduslikke taimeliike. Lisaks on võõrliigid ohtlikud inimese tervisele, sest kokkupuutel putkede taimemahlaga väheneb naha päikesekaitse ja võib tekkida tugev nahapõletus.
Vähendamaks karuputke võõrliikide mõju Eesti loodusele ja inimeste tervisele, on keskkonnaamet 2005. aastast korraldanud tõrjet taimede kasvukohtades.
Uuringust selgus, et võõrliikidest on kuulnud ligi kaks kolmandikku vastanutest, kusjuures enim teataksegi karuputke võõrliike. Infot saavad ligemale pooled küsitletutest meedia vahendusel, kuid huvi täiendava teabe vastu on suurem.
Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialisti Eike Vunki sõnul pooldab valdav osa vastajatest karuputke võõrliikide tõrje korraldust riigi poolt, samuti ollakse asjatundliku juhendamise korral ise valmis oma kinnistu piires tõrjesse panustama. Üle poole küsitletutest pooldab keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist karuputkede tõrjumisel. Riiklikus tõrjes kasutatakse lisaks sellele meetodile taimede väljakaevamist.
Tulemustest selgus, et keskkonna ja looduskaitse teemadest on rohkem huvitatud eakamad ning kõrgema haridusega inimesed. Väiksem informeeritus võõrliikide ja karuputke tõrjest ning huvi selle vastu oli mitte-eestlaste ja nooremate küsitletute hulgas.
Tänavu jätkab keskkonnaamet karuputke võõrliikide tõrjetööde korraldamist 2296 hektaril. Tõrjealuse pindala jätkuv suurenemine tuleneb sellest, et elanikkonna teadlikkuse tõusu tõttu leitakse ja antakse aina rohkem teada uutest kasvukohtadest. Kuigi pindala, kus putke tõrjutakse, on väga suur, on selle hulgas palju selliseid alasid, kus taimede tihedus on väike ja koloonia näitab hääbumise märke.
Praeguseks on hävitatud umbes 150 hektarit karuputkekolooniaid ja see pindala kasvab iga aastaga. Kui seemnepank mullas on suur, tuleb tõrjet teha korduvalt ja koloonia hävimiseni võib kuluda 10 aastat.