Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud missiooniprojekti «Hea avalik ruum» käigus korraldatud Viljandi kesklinna peaväljaku ja selle ümbruse arhitektuurivõistluse võitjaks kuulutati arhitektibüroo AT Home töö pealkirjaga «Tasa sõuab».
Vabaduse plats ootab linnasüdameks sündimist (2)
/nginx/o/2016/11/24/6107647t1h5f69.jpg)
14. jaanuar 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidukasse arhitektide meeskonda kuulusid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Taavi Kuningas ja Mihkel Urmet. Millest võidutöö ainest ammutas ja milliseid muudatusi Viljandi kesklinnas oodata võib, räägib osaühingu AT Home juhatuse liige Ülle Maiste.
Andsite võidutööle nimeks «Tasa sõuab». Mida see ennekõike iseloomustab, millist sõnumit endas kannab või millise mõttefooni peaks teie vaimusilmas looma võidutööle?
Võistlustöö pealkiri on mõneti inspireeritud Viljandi paadimehest. Uuele keskväljakule püüdsime tuua järvepinnale viitavat värelust. Töö keskne idee ongi liikumine, sellele aitavad kaasa kate, valgustus ja väikevormid, mis suunavad inimeste liikumist. Teisalt on töö pealkirja taust tähenduslik ainult meile endile ja seotud selle võistlustöö sünniprotsessiga, mida võib iseloomustada sõnadega «tasa sõuab».
Millest Viljandi puhul oma tööga alustasite ja kuidas lõpptulemuseni jõudsite? Mis oli kõige kandvam pidepunkt, millele toetusite?
Meile oli kõige olulisem linna sidusus. Vaatasime ala laiemalt ning tahtsime liita eri piirkondi ja olulisi objekte. Pidasime oluliseks Arkaadia aia ühendamist ülejäänud linnaruumiga – läbimurret kaubamaja tagant Kiriku tänava kaudu Valuoja orgu, mööda planeeritavast veekeskusest. Põnevaks ja tähtsaks elemendiks meie töös oli Valuoja orgu planeeritav, piki oja kulgev atraktiivne punasest tellisest tunnel, mis loob ühenduse riigigümnaasiumi ja Ugala teatriga ning lubab lõpuks kergliiklejal sujuvalt jõuda Viljandi järve ümbritsevatele radadele.
Et olen Viljandis üles kasvanud, oli konkurss mulle isiklikult eriti põnev. Planeeritavatesse aladesse jääb kohti, mis on seotud rohtunud lapsepõlveradade ja -paikadega.
Mis osutus väljakutsuvaimaks detailiks Viljandi südalinnaruumi kontseptsioonis?
Palju oli arutamist teemal, millest Viljandi südalinna kujundades lähtuda. Linn on rikas eripärade poolest ja arhitektile inspireeriv. Viljandi on tuntud pärimusmuusika keskuse ja folgi poolest, linnas on kultuuriakadeemia ning tänu Kondase keskusele peetakse seda Eesti naivismi keskuseks. Ka on linnas palju noori ja avatud mõtlemisega kodanikke. Proovisime erinevaid lahendusi, kus kasutasime neid elemente otseselt ja kaudselt.
Viljandi on ka looduslikult väga atraktiivne, eelkõige tänu reljeefile, mis pakub põnevaid vaateid. Planeeritavat keskväljakut ümbritsevad olulised objektid: Jaani kirik, lauluväljak ja vanalinna muinsuskaitseala.
Seadsime eesmärgiks luua kestev ja väärikas linnakeskus, mis arvestab ümbrusega, on jalakäijasõbralik ja keskkonnana atraktiivne.
Planeeritavatest objektidest on kindlasti kõige väljakutsuvam Valuoja orgu kavandatav tunnel ning selle mõju linna kergliiklusele ja jalgrattakultuurile.
Kuidas suhestub peatänav ehk Tallinna tänava põhilõik oma «puändiga», milleks saab uuenenud Vabaduse plats? Milliseid muudatusi tänavaruumis ja liikluses tehakse?
Konkursi alasse oli Tallinna tänav sisse arvatud. Praegu see meie töövõtualas enam ei ole. Tallinna tänava projekteerimiseks korraldati eraldi hange ja selle projekteerimist koordineerib linnavalitsus.
Töö näeb ette Vabaduse platsi ääres seisva parteimaja lammutamise. Kas eesmärgiks seatud südalinnaruumi avarus suudab konkureerida pinna- ja ruumikasutuse tihedusega, mille suruvad paratamatult peale kinnisvarahuvid?
Parteimaja lammutamine võimaldab avada vaadet lossimägedele, Jaani kirikule, pärimusmuusika aidale, lauluväljakule ja Laidoneri ratsamonumendile. See toob mõisapargi ja mõisa rohkem tähelepanu keskmesse ning võimaldab rajada uue Vabadussõja mälestussamba ajaloolisesse asukohta.
Ruumikasutuse tihedus väljaku ääres on kindlasti tähtis. Potentsiaalsele hoonestusele on välja pakutud alad väljaku idaservas, Tasuja puiestee ääres.
Kas ja kui palju vaatasite ringi ja/või otsisite ainest oma tööks teistest Viljandi linnajagudest? Kas Viljandil tervikuna on mingi lihtsasti sedastatav linnaruumiline põhiprobleem, ühisnimetaja?
Kõige suuremaks inspireerijaks oli meile vanalinn. Tahame väljaku juures kasutada Viljandile iseloomulikke materjale, näiteks punast tellist. Loodav väljak peab saama väärikas ja väikelinnale omane: mitte liiga mastaapne, pigem tihe ja mitmekesine. Samas püüdsime oma lahendusse lisada natuke mängulisust ja nalja.
Linnaruumiline põhiprobleem on eri linnajagude omavahelised ühendused, kergliiklus- ja jalutusteede kulgemine. Oluline on luua funktsionaalsed ja ruumielamusi pakkuvad ühendused. Sageli on need juba olemas ja piisab sellest, kui aidata inimestel neid üles leida.
Kas väikese linna südame ümberkujundamine on vastutusrikkam töö kui suures linnas, kus võimalusi on rohkem, ent ka inimesi enam? Kas Viljandi on väikelinn?
Viljandis üleskasvanuna on keeruline seda väikelinnaks nimetada. Viljandi on Eesti mastaabis suhteliselt suur linn, millel läheb hästi.
Vastutus seda tööd tehes on kindlasti suur. Eriti nende elementide puhul, mis jäävad linnaruumi kauaks: kavandatavad uued liikumissuunad, nende hulgas võimalikud kavandatavad ringteed ja tunnel, ning lossimägede avamine keskväljakule.
Loomulikult on tähtis ja põnev, kuidas rahvas planeeritud linnaruumi vastu võtab ja kui aktiivselt seda kasutama hakkab. Soovime oma töö käigus linlastega koostööd teha ja kuulata ka nende mõtteid.
PROJEKT
Vabaduse platsi vaated avarduvad.
- Projekteerija: osaühing AT Home
- Projekteerimise maksumus: 156 000 eurot
- Projekti valmimise lõpptähtaeg: november 2017
Allikas: linnavalitsus