Juhtkiri. Kui palju meid on?

Sakala logo Foto: «Sakala»

Inimene, kes jagab oma netopalga esimest korda kalendripäevade vahel ära, võib üksjagu üllatuda. Tavaliselt mitte seepärast, et niimoodi saadav summa tundub ootamatult suur. Keskmist sorti töötasu puhul kipub too kahekohaline arv eurosid kas või kütuseliitri või lõunasöögi hinnaga kõrvutades pigem muserdavalt väike olema

Nii nagu me räägime harilikult kuu-, mitte päeva- või nädalapalgast, ei pöörata ka omavalitsuste vanuselisele koosseisule tavaliselt tähelepanu. Kõneldakse ikka linna või valla elanike koguarvust. Kui see aga rahvastikuregistri andmete abil sünniaastate kaupa pulkadeks võtta, tekib umbes samasugune emotsioon nagu palga näite puhul. Mida rõõmustavat selles ikka on, kui pisikeses vallas või isegi linnas võib eelmisel aastal sündinud poisid ja tüdrukud ühe käe näppudel kokku lugeda?

Siinkohal tuleb rõhutada, et kui ühesugune emotsioon kõrvale jätta, ei ole need kaks näidet samaväärsed. Kui palk jagatakse päevade peale ära võrdselt, siis vanuselises koosseisus niisugust võrdsust ei näe. Ütleme otse: väikestes kohtades on vanu hoopis rohkem kui noori.