Juhtkiri. Linn nagu kassiplank

Sakala logo Foto: «Sakala»

Lõppenud aastal kujunes üks omamoodi näitus Viljandis esialgu plaanitust kaheksa korda pikemaks. See oli lihtsalt nõnda populaarne. Kindlasti on ka neid linlasi, kellel see märkamata jäi, aga paljudel ei jäänud.

Jutt käib Lutsu tänava äärsest kassiplangust. Tänasest lehest võib lugeda, et aprillis avatud plank pidanuks esialgu pakkuma uudistamisrõõmu vaid kuu aega. Algatus osutus aga arvatust tunduvalt elujõulisemaks ja pildid olid üleval aasta lõpuni.

Põhjus, miks kassiplangule tähelepanu tasub pöörata, on see, et mitmeski mõttes iseloomustab sellele osaks saanud soe vastuvõtt Viljandis paaril viimasel aastal tekkinud õhustikku üsna hästi. Just säärased pisut kiiksuga ettevõtmised, mis kutsuvad inimesi kaasa lööma ja oma loomingulist poolt näitama, on Viljandile üha omasemad. See, et kassi­plangu algatus tehti ja see inimesi köitis, ei ole tegelikult kuigi üllatav. Ja ongi hea, et ei ole.