1Partner Kinnisvara konsultandi Kaili Tamme sõnul on kasvav trend, et kinnisvaratehingud lükkuvad edasi või jäävad ära, sest inimesed pole dokumente korda ajanud. Samuti kahandab vajalike dokumentide puudumine tunduvalt vara väärtust.
Ekspert: palju kinnisvaratehinguid läheb nässu puudulike dokumentide tõttu
10. jaanuar 2017, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaili Tamme sõnul maksab kinnisvaramüügis paber üha enam. «Dokumentatsioon tuleb enne müüki üle vaadata, muidu tekib olukord, kus ostja leitakse ja kokkulepe saavutatakse, aga tehing jääb ikkagi ära,» rääkis Tamm.
Levinuim tehingust keeldumise põhjus ongi see, et pank keeldub ostjale laenu andmast, sest soetatava vara dokumentatsioon ei ole korras. Ühe vajaliku dokumendi puudumine võib ka kinnisvara väärtust tunduvalt mõjutada, näiteks ilus maatükk pole ilma ehitusõiguseta suurt midagi väärt.
Et kinnisvara puudutava paberimajanduse kordaajamine on üldjuhul päris pikk ja aeganõudev protsess, siis peaks sellega tegelema aegsasti enne müüki.
Elementaarsed nõuded dokumentatsioonile enne kinnisvara müüki on näiteks kasutusluba. See on omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada. Kasutusloa puudumine võib takistada pangast laenu saamist. Loa puudumine on ostjale risk, sest selle hankimine võib tulevikus kalliks maksma minna.
Väga levinud veana ei tea inimesed, et pärast suuremat remonti tuleb taotleda uus kasutusluba. Kui majal on vahetatud katus ja fassaad, paigaldatud uus küttesüsteem, elektrijuhtmestik ja soojustus, siis on igal juhul vaja need tööd fikseerida ja taotleda hoonele uuesti kasutusluba. Rääkimata sellest, kui on midagi juurde ehitatud, lammutatud või muudetud planeeringut. Just remondijärgse kasutusloa puudumisega on viimasel ajal olnud väga palju probleeme.
Ehitusõigus ja projekteerimistingimused puudutavad enamasti hoonestamata kinnistuid ja vanu amortiseerunud suvilakrunte. Ehitusõigus ja projekteerimistingimused määravad näiteks krundi kasutamise sihtotstarbe, hoonete suurima pinna ja kõrguse. Et ehitusõigus tähendab luba midagi ehitada, on see peamine krundi hinda määrav tegur.
Väga palju esineb maa sihtotstarbe rikkumisi. Viimasel ajal on välja tulnud palju juhtumeid, kus üksikelamu krundile on ehitatud paariselamu või lausa mitme korteriga maja. Kahjuks on need buumiaja ehitajate väikse sohiga tehtud ehitised, mis täiesti segastel asjaoludel on tol ajal tehinguteni läinud. Ka sellisel juhul pangad enam laenu ei anna, sest see on ehitusseadusega vastuolus ja dokumentatsioon tuleb viia seadusega kooskõlla.