Pildid: Kolm Viljandimaa meest kukkusid Valgerannas läbi merejää

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kolm Viljandimaalt pärit kalameest prantsatas täna hommikul Pärnumaal Valgerannas kargesse merevette.

Esiti sai häirekeskus kell 9.42 teate, et läbi merejää on vajunud kaks inimest. Veidi hiljem selgus, et vette kukkunud mehi oli kolm.

Oleme 30 aastat kalal käinud ja midagi pole juhtunud.

"Läbi jää vajusime," lausus kaldal sooje riideid selga ajav kalastaja.

Kalamehe sõnutsi ei näinud niisuguse ilmaga läbi jää vajumine enne merele minekut võimalik. "Ei ole loogiline," ütles ta veendumusega, kuid möönis sekund hiljem: "Aga siin on ..."

"Vesi hakkas ülespoole tulema," rääkis eelkõneleja sõber. "Ütlesin meestele kohe, et nüüd on ohtlik, ja kohe pärast seda kukkusimegi pauh! vette."

"Oleme 30 aastat kalal käinud ja midagi pole juhtunud," teatas kalur seejärel ja lisas, et ükskord pidi see ju juhtuma. Siiski tõdes ta, et merel on igal ajal ohtlik, olgu jää paksus 20 või 30 sentimeetrit.

Mehed rääkisid, et on käinud varem samas kohas kalal, viimati paar aastat tagasi.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kaisi sõnutsi said kalurid ise jääle tagasi ja jõudsid kaldale.

Seda kinnitas Lääne prefektuuri pressiesindaja Heiko Leesment, kelle jutu kohaselt mehed kiirabiarstide abi ei vajanud.

Õnnetuskohale sõitsid nii päästjad kui Pärnu politseijaoskonna merepäästjad.

Pärnu politseijaoskonna merepäästjad tuvastasid merejääl veel viis kalurit, kellega politseinikud suhtlesid. Mehed endi sõnutsi jääoludes ohtu ei näinud ja jätkasid püüki.

Lääne prefektuuri mereturvalisuse valdkonda koordineeriva Karet Akkaja sõnultsi tuleb jääle minekusse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. "Merejää tugevus on ebaühtlane ja kohati on see väga pude, mistõttu soovitame merejääle minekut vältida," soovitas Akkaja. "Kui mingil põhjusel tuleb seda teha, tuleks kindlasti kaasa võtta vajalikud enesepääste vahendid."

Akkaja rõhutas, et külmas vees tekib alajahtumine kiiresti. Nii on oluline, et inimene suudaks end vajadusel päästa. "Väga efektiivsed vahendid on selleks jäänaasklid, mis peaks jääle minnes kindlasti kaasas olema," ütles Akkaja.

  • Politsei nõuandeid merejääle minejatele
  • Enne jääle minekut viige end kurssi piirkonna jääolude ja võimalike kehtivate piirangutega.
  • Jääle minekust ja piirkonnast, kuhu minna plaanitakse ning võimalikust tagasijõudmise ajast tuleks teavitada lähedasi.
  • Jääle tuleks kaasa võtta navigatsioonivahendid, jäänaasklid ja laetud akuga veekindlas pakendis mobiiltelefon.
  • Võimalusel ärge minge jääle üksinda ja hoidke kaaslastega nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ning saaks vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.
  • Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, sest nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt viis meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.
  • Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem. Valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.
  • Alkoholi tarvitada pole soovitatav, sest see vähendab kriitilises olukorras reageerimise võimet.
  • Kui olete sattunud hätta, näete hädasolijat või olete kaotanud suunataju, teatage sellest kohe hädaabinumbrile 112.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles