Repliik. Oh kuusepuu

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Lase juure peale!» kamandas üks teismeline tüdruk oma toanaabrit, et too taskulambi valgust paremini suunaks. Nende piigade ajutine kodu, spordikallakuga internaatkooli väike tuba, pidi jõululaupäeva õhtuks kindlasti tillukese kuusega ehitud saama. Prügikühvliga visalt toksides saidki nad kuuse viimaks kätte, rõõmu ja uhkusetunde südamesse ning naljaka mälestuse kogu eluks.

Toona – Moskva olümpiamängudeni jäi siis veel aasta – oli ise metsast kuuse toomine ilmselgelt huligaansus. Müügilegi jõudsid kuused alles näärideks. Hiljuti teatas riigimetsa majandamise keskus, et lõppenud pühade ajal tõid Eesti inimesed lumise jõuluilma puudumisest hoolimata riigimetsast 11 500 kuuske.

Metsast kuuse otsimine on tore rituaal ja seekord oli riigimetsast kuusetoojaid rohkemgi kui mullu. Keegi ei pidanud salaja toimetama, kõik võisid rõõmsal meelel ja ausa näoga sael sahiseda lasta. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles