Äsja valminud uuringust selgub, et noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning mitmekesisust mõjutavad kõige enam sõiduvõimalused ja kvalifitseeritud juhendajate vähesus maapiirkondades.
Uuring: huvitegevuse kättesaadavust pärsib juhendajate nappus
9. jaanuar 2017, 14:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel tehtud uuringuga selgitati välja huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalusi valdades ja linnades.
Uuring näitab, et üle kogu Eesti on noortele kõige kättesaadavamad huvialad kaunid kunstid ehk muusika, tants ja kunst, samuti sport. Vähem tegelevad noored matemaatika ja tehnikaga.
Kõige enam pakutakse muusika, tantsu ja kunstiga tegelemise võimalust üldhariduskoolide ringides. Üldhariduskoolides pakutavad tegevused on noortele kõige paremini kättesaadavad: huviringid tegutsevad peaaegu kõigis koolides.
Omavalituste andmetel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ligikaudu 40 protsenti kõigist 7–26-aastasest noorest ehk umbes 106 000 noort kogu Eestis.
Huvitegevust pakub noortele ligikaudu 3500 asutust, huviharidust 711 asutust. Parema finantsvõimekusega omavalitsustes on rohkem huvihariduse ja -tegevuse asutusi saja noore kohta.
Noorsootöö valdkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest. Küsitlusest selgub, et umbes 80 protsenti neist on naised ja peaaegu kolmveerandil on kõrgharidus. Vanuse järgi jagunevad noorsootöötajad üsna võrdselt kolme vanuserühma vahel: 27–36-aastased, 37–46-aastased ja 47–56-aastased, vähem on alla 27-aastasi ja üle 57-aastasi.
Uuringu tegi Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus eelmisel aastal ning selle käigus korraldati kaks veebiküsitlust.
Pikemalt saab uuringutulemuste lugeda siit.