Eesti Panga teatel kiirenes tarbijahindade kasv detsembris nii Eestis kui ka euroalal tervikuna. Eestis kiirenes inflatsioon detsembris ühelt protsendilt 2,2 protsendini, euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus samal ajal 1,1 protsendini.
2016. aasta esimesel poolel toimunud hinnalanguse tõttu jäi möödunud aasta keskmine inflatsioon nulli lähedale.
Detsembri hinnakasvus andsid Eesti Panga andmetel tooni iga-aastased hooajalised tegurid, näiteks puu- ja köögiviljade kallinemine, alkoholi ning riiete ja jalatsite allahindlused. Tavapäraseks hakkab muutuma lennupiletite hindade suur kõikumine – nii kallinesid detsembris lennupiletid novembriga võrreldes koguni 30 protsenti ja põhjustasid poole kuisest tarbijakorvi hinnakasvust.
Viimastel kuudel on inflatsioon kiirenenud peamiselt energia hindade kallinemise tõttu. Juba eelmise aasta algusest maailmaturul kallinema hakanud nafta tõstis eelmise aasta jooksul mootorikütuste hindu 20 protsenti.
Samuti hakkasid mullu maailmaturul kallinema toiduained. Sellekohased mõjud avaldusid tarbijahindades tugevamalt teisel poolaastal, eriti selle viimastel kuudel. Toiduained, sealhulgas alkohol ja tubakas, kallinesid aasta kokkuvõttes 1,6 protsenti.
Eesti majanduse olukord oli eelmisel aastal kaupade ja teenuste kallinemiseks küll soodne, ent märgatavat hinnakasvu see kaasa ei toonud. Suhteliselt kiire palgakasv aitas kaasa tarbijate ostujõu suurenemisele. Sissetulekute kasvu soodustas ka tööpuuduse vähenemine.
Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade hinnakasv oli kogu aasta vältel siiski väike, sest tänu kesistele hinnasurvetele välismajanduses jätkasid tööstustoodete impordihinnad langemist. Lisaks takistas alusinflatsiooni kiirenemist tarbijate suurenenud säästmine, mis piiras nõudluspoolset hinnasurvet.
Alanud aastal kujuneb Eesti hinnakasv eeldatavalt kiiremaks kui euroalal keskmiselt. Selle taga on eelkõige aktsiiside tõus. Eesti panga prognoosi kohaselt kujuneb 2017. aasta keskmiseks hinnakasvuks 2,8 protsenti.