Meid ühendab Robert

Eve Rohtla
, 60+ peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstiteaduskonna tudengid Maara Kuldvere ja Haldja Kääri õpivad ühiselt luukere Roberti pealt anatoomiat.
Arstiteaduskonna tudengid Maara Kuldvere ja Haldja Kääri õpivad ühiselt luukere Roberti pealt anatoomiat. Foto: Merle Kääri erakogu

Abielludes sattusin elama Tähtverre, imekauni pargivaatega teise korruse korterisse. Külalistetoas tervitas mind Robert, luukere, kes seisis massiivse musta kirjutuslaua ja Steinway tiibklaveri vahel nurgas. Ta kõrval oli kõrgetel jalgadel lauake telefoniaparaadiga.

Robert mõjus selle eestiaegse mööbli keskel huvitavalt – ta sobis sinna. Kui keegi käis telefonil, võis kiiruga juhtuda, et oli kuulda Roberti kondiklõbinat. Eriti intensiivselt reageeris Robert põrandapesule.

Minu peigmees Enn Püttsepp õppis arstiteaduskonnas, tegin ka ise eksamid sinna teaduskonda. Juba esimesel semestril tirisin Roberti magamistuppa sooja valge glasuurahju kõrvale ja seal, kohvitass käes, õppisin tundma inimese luid ja lihaste kinnituskohti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles