Liibüa inimõiguste liiga teatas, et kaks nädalat kestnud ülestõusus riigi liidri Muammar Gaddafi vastu on hukkunud vähemalt 6000 inimest.
Liibüa ülestõus nõuab aina uusi ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rünnakud mõlemal rindel jätkuvad. Gaddafile lojaalsed õhujõud korraldasid eile riigi idaosas õhurünnakud naftakeskuse Brega lennuväljale ja mässuliste positsioonidele lähedal asuvas Ajdabiyah’ linnas.
Mässuliste kapten Bashir Abdul Gadr ütles, et Gaddafile ustavad väed tõrjuti Ras Lanufi, kus on samuti suur naftaterminal. See paikneb pealinnast Tripolist 600 kilomeetrit idas.
Päev varem tõrjusid mässulised tagasi Gaddafi pooldajate rünnaku Brega linnale.
Väidetavalt on Gaddafi värvanud rahvaülestõusu mahasurumiseks 800 tuareegi palgasõdurit Nigerist, Malist, Alžeeriast ja Burkina Fasost. Tuareegid, keda on kokku umbes 1,5 miljonit inimest, elavad Alžeerias, Burkina Fasos, Liibüas, Malis ja Nigeris. Nad on 1990. aastatest võidelnud aeg-ajalt Mali ja Nigeri võimude vastu.
Sõja jalust on Liibüa-Tuneesia piirile kogunenud tuhandeid põgenikke ja neid tuleb iga päevaga aina juurde. Tuhandete kaupa püütakse neid ka Tuneesiasse lubada.
Jutud rahuvalvemissioonist
Venezuela president Hugo Chavez arutas kolmapäeval Liibüa liidri Muammar Gaddafiga võimalust saata kriisipiirkonda rahvusvaheline rahuvalvemissioon.
«Kinnitame, et president Chavezil oli kõnelus Gaddafiga rahuvalvemissiooni teemadel,» teatas Liibüa kommunikatsiooniminister Andres Izarra suhtluskeskkonnas Twitter. Minister ei täpsustanud, mil viisil riigijuhid ühenduses olid, ega ka muid vestluse üksikasju.
Chavez hoiatas esmaspäeval, et USA plaanib Liibüasse tungida, ja kinnitas ühtlasi, et tema ei kavatse Gaddafit hukka mõista.
«Liibüa kohta on kokku kedratud terve valede kampaania,» seisis Chaveze pöördumises, mille edastas riiklik telekanal. Tema sõnul pole kahtlust, et selle taga seisab Ühendriikide valitsus.
Araabia liiga peasekretär Amr Moussa ütles eile, et Venezuela riigipea Hugo Chaveze pakutud rahuplaani Liibüa kriisi lõpetamiseks kaalutakse, kuid ühtegi otsust pole langetatud.
Liibüa opositsiooni esindaja, riigi rahvusnõukogu esimees Mustafa Abdel Jalil teatas, et keeldub täielikult kõnelustest Gaddafiga. Ta lisas, et kuna Venezuela on Liibüa kriisi lahendamiseks initsiatiivi ilmutanud, ei ole seni kellegagi ühendust võetud.
Rahvusvaheline kriminaalkohus teatas eile, et algatab 10—15 Liibüa juhi suhtes väidetavate inimsusevastaste kuritegude tõttu juurdluse. Süüdistaja Luis Moreno-Ocampo märkis, et Liibüa avalikes kohtades pommitatakse tsiviilelanikke ja tulistatakse neid kuulipildujatest.
NATO liikmesriigid ei jõudnud kolmapäeval kokkuleppele Liibüa õhumissioonis, sest kardetakse, et pommirünnakuid nõudev keerukas operatsioon võib araabia maades viha tekitada.
USA ei välista Liibüale lennukeelu kehtestamist, kuid sõjaväelased hoiatavad, et see tähendaks esmalt Gaddafi režiimi radari- ja õhutõrjesüsteemi pommitamist.
Kaks varustuse ja merejalaväelastega USA sõjalaeva läbisid kolmapäeval Suessi kanali ja jõudsid Vahemerre.
Fondidesse peidetud varad
Austria välisministeerium palus keskpangal alustada juurdlust Liibüa liidri Muammar Gaddafi Austrias elava käsilase Mustafa Zarti suhtes.
Välisminister Michael Spindelegger esitas pangale taotluse, et see uuriks Mustafa Zarti Austria varade külmutamist, sest Zarti võib need Liibüa režiimi teistele esindajatele kättesaadavaks teha.
Liibüa investeerimisorganisatsiooni aseesimees Zarti haldas Gaddafi Austrias asuvaid varasid ja põgenes 21. veebruaril Tripolist Viini, kirjutasid konservatiivne päevaleht «Die Presse» ja nädalaleht «News».
«News» kirjutas Gaddafi endisele lähikondlasele viidates, et kõnealuste varade väärtus on ligi 22 miljardit eurot ning need on enamasti mitmesugustesse fondidesse peidetud.
Teisipäeval teatas Austria keskpank, et Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu algatatud esialgse uurimise kohaselt on Austria kontodel 1,2 miljardit eurot Gaddafi ja tema veerandsaja lähikondlase raha. Keskpank ei täpsustanud, kellele see kuulub.
Liibüa riikliku naftafirma direktor Shukri Ghanem teatas eile, et riigi naftatoodang on kodusõja tõttu poole võrra vähenenud. Analüütikud hindasid, et Liibüa naftaväljad on suures osas opositsioonijõudude kontrolli all ja on vähe tõenäoline, et tootmine lähemas tulevikus taastub.
Normaalses olukorras ulatus naftatoodang 1,6 miljoni barrelini päevas. Umbes 85 protsenti Liibüas toodetavast naftast läheb Euroopasse.
ARVAMUS
Anders Fogh Rasmussen,
NATO peasekretär
Ma toonitan, et NATO ei kavatse sekkuda Liibüa sündmustesse, kuid kaitsealliansi ja julgeolekuorganisatsioonina teeb ettenägelikult plaane kõigiks võimalikeks sündmusteks. NATO ametnikud võtavad arvesse Liibüa opositsiooni palveid korraldada õhurünnakuid Liibüa liidri Muammar Gaddafi palgasõduritele.