OLEN SUURE-JAANI valla elanikuna ja Kõo vallas tegutseva ettevõtjana huvitatud, et siinses piirkonnas oleks hea elada. Seetõttu olen tähelepanelikult jälginud, kuidas valmistatakse ette Suure-Jaani valla liitumist Kõo ja Kõpu valla ning Võhma linnaga, aga hoidnud silma peal ka mujal Eestis sündival. Sellest on kujunenud omamoodi hobi. Ja ma võin öelda, et teiste piirkondade, näiteks Lääne-Nigula või Põltsamaa ühinemislepingutes on häid mõtteid, millega tasub tutvuda.
Kriitilisi tähelepanekuid Suure-Jaani valla liitumisest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure-Jaani ühinemistoimingud, sealhulgas koosolekute protokollid, on kajastatud Suure-Jaani valla kodulehel rubriigis «Haldusreform». Paraku ei lähe ametnike jutt ja tegutsemine kodulehel toodud otsustega kokku.
Järgnev tekst ei ole mõeldud kellegi süüdistamiseks, vaid inimeste tähelepanu juhtimiseks, et teha edaspidi õigeid otsuseid.
SUURE-JAANI VALD võib nimena kaduda. Kuulda ei taheta ka kohanimenõukogu soovitusi mitte kasutada kõiksuguseid geograafilisi ja ilmakaari sisaldavaid nimesid, millest keegi aru ei saa. Ühene soovitus on kasutada nimena vallakeskuse oma. Ma ei kujuta ette, kuidas inimesed hakkavad käima Põhja-Viljandimaa või Põhja-Sakala vallamajja. Kohe tekib küsimus: kus see asub?
Sellele kõigele on aidanud kaasa mõningate Suure-Jaani valla ametnike toimingud nimeküsitluse ajal. Nagu võib lugeda valla kodulehelt, tegi ühinemise juhtkomisjon ettepaneku minna seda teed, et praeguste omavalitsuste nimesid ei kasutata. Arusaamatuks jääb aga, kellele ja millal komisjon ettepaneku tegi. Juhtrühma protokollides ja omavalitsuste juhtide kokkusaamiste protokollides sellist otsust ei ole.
Nüüdseks on Suure-Jaani juhid ja ka volikogu tänu kohalike elanike survele oma seisukohti siiski muutnud. Kahjuks aga sõltub Suure-Jaani nime jäämine väikeste omavalitsuste volikogude liikmetest. Loodetavasti arvestavad nad homme Suure-Jaanis asetleidval hääletusel kohanimenõukogu arvamusi.
27. oktoobril otsustas Suure-Jaani vallavolikogu pikendada ühinemislepingusse ettepanekute tegemise aega 7. novembrini, et ka koosolekutelt tulnud ettepanekud saaks juurde lisada. Ent volikogu protokoll avalikustati alles novembri keskel ja valla kodulehele info ettepanekute esitamise tähtaja edasilükkamise kohta teadaolevalt ei jõudnudki. Kelle tegemata töö see on?
Pealegi on juhtkomisjon jätnud ühinemislepingu eelnõust välja hulga olulisi ettepanekuid, nagu näiteks kogukondade kaasamine. Argument on, et pisiasju ei ole mõtet sisse kirjutada. Samal ajal tegeldakse põhjalikult näiteks sellega, et praeguste valdade juhid saaksid võimalikult vaikselt «maanduda». Viimati muudeti sellega seonduvat alles 13. detsembril, kui rahvaküsitlused ja muud kaasarääkimise võimalused olid juba möödas.
Muide, juhtrühm on viinud parandusena sisse niisuguse «mittepisiasja» nagu Kõpu laste hommikupuder!
Seni toodust olulisemgi on aga, et lepingu eelnõuga ei tagata eri piirkondadele võrdseid võimalusi. Kui vaadata juhtimisstruktuuri lepingu lisa number kaheksa viimast, 13. detsembri versiooni, siis selle järgi on Kõo, Võhma ja Kõpu piirkonnale ette nähtud piirkonnavanema kohad, aga elanike arvult samasse suurusjärku Suure-Jaani linnale, mis saab olema valla keskus, mitte. Justkui tekiks Põhja-Sakala vald, mille keskus on Võhma.
Ühtlasi on tunne, et ei taheta või ei julgeta elanikke tulevase valla juhtimisse kaasata. Ühinemislepingu eelnõusse esitati palju häid ettepanekuid, sealhulgas kaasamise kohta. Näiteks et igast ühinevast piirkonnast saaks volikogu komisjonidesse ja vallavalitsusse vähemalt üks esindaja. Tegelikult oleks vaja ühinemislepingus määrata, millised komisjonid moodustatakse, ja nende koostamisel arvestada piirkondade elanike arvu proportsiooni, sest vastasel korral võivad kolme väiksema piirkonna esindajad blokeerida Suure-Jaani piirkonna otsused.
Tuleb märkida, et Suure-Jaani vallal ei ole ühinemiseks otsest vajadust. Seadused selleks ei kohusta. Sellegipoolest on valla suurt survet liituda tunda. Üks põhjusi on vajadus rahastada Suure-Jaani vee- ja külastuskeskuse ehitust. Maksumaksjate arvu kasvamine on abiks. Aga et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud turismiga tegelema, tekib maksumaksja seisukohast küsimus, kas kohaliku omavalitsuse niisugune rahakulutus on korrektne.