Loovinimesed asutasid läinud nädalal Eesti kultuuri koja, mis selle juhatuse liikme Ando Kivibergi ütlemist mööda tahab kultuuri majandustulemustele keskendunud ühiskonnas taas fookusesse tõsta.
Kultuurikojast tõuseb kasu vaimsete väärtuste kandjale
1. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ando Kiviberg, ega kultuurikoda ju tühja koha peale sündinud?
Eks kultuuriinimeste seas levinud mure ühiskonna arengu ja riikliku kultuurijuhtimise pärast juba pikka aega. Idee tekkis 15. jaanuaril Telliskivi loomelinnakus, kus aktiivsematest loomeinimestest initsiatiivgrupp kutsus kokku kultuuritegelasi avatud ruumi mõttetalgutele.
Sellisel ajurünnakul võib igaüks tõstatada teema, mille üle ta tahab arutleda, aga see peab olema sõnastatud vormis, mis on suunatud lahenduse otsimisele. Näiteks: kuidas teha loovinimeste hääl ühiskonnas kuuldavamaks? Teema tõstataja peab ka seda töörühma vedama hakkama.
Töörühmadega saavad avatud ruumis viibijad oma eelistust mööda liituda. Tavaliselt ongi korraga välja pakutud mitu teemat ning osalejad valivad mitme töörühma vahel. Kui tundub, et mõned tõstatatud teemad on lähedased, siis need liidetakse. Neid arutatakse koos ja pakutakse välja ka lahendused.
Avatud ruumi põhimõte on läbinisti demokraatlik ja üksteisega arvestav. Otsused langetatakse üksmeeleni jõudes.
Kultuuritegijad on tihti väga isepäised isiksused. Kui kerge on neid ühe mütsi alla saada?
See, et osa kultuuritegijaid kogunes jaanuaris Telliskivi linnakusse, näitas juba üksmeeleks valmisolekut. Kultuurikoja sünni juures on tähtis, et inimesed on aru saanud: ühiskonna väärtushinnangutes on asi tasakaalust natuke väljas ning midagi muuta saab ainult üksmeelselt tegutsedes.
Jah, loovinimeste seas on väga tugevaid isiksusi, kellele nende endi teos või teema on tähtsam kõigest muust. Samas arukate inimestena mõistavad nad, et ühiskonnale tähtsate küsimuste lahendamiseks on vaja leida üksmeel. Valdkondadeüleste probleemide puhul on seda koosmeelt üpriski lihtne leida.
Meie ühiskond on praegu kaldu majanduslike või nii-öelda sportlike tulemuste poole. Loovinimesed on juba pikka aega tajunud, et asi on tasakaalust väljas, ning see sundiski midagi ette võtma. Kultuur ja looming tuleb uuesti fookusesse tõsta.
Eesti kultuuri koda on loodud kaubandus-tööstuskoja eeskuju silmas pidades. Kui seni toimetasid eri valdkondade loovinimesed omaette, siis nüüd on meil üks organisatsioon, mis ühendab aktiivseid kultuuri- ja loomeinimesi kõikidest valdkondadest.
15-liikmelises juhatuses on inimesi väga erinevatelt aladelt.
Ma uurisin valimistulemusi ja tegin samuti statistikat. Teatrimehed on juhatuses küll ülekaalus — ilmselt seepärast, et nad on koja loomise juures olnud aktiivsemad —, aga sees on ka kolm muusika- ja kaks kinoinimest ning kirjanike esindaja, tantsuinimene, kultuuriajakirjanik, arhitekt ja nii edasi.
Kuidas koda toimima hakkab? Mis edasi saab?
Osa Telliskivis sündinud avatud töörühmi juba tegutseb. Kultuurikoja asutamisel loodi samuti mitu töörühma. Nii jõutakse konkreetsete võimalike lahendusteni.
Meie ühiskond on paljude loomeinimeste arvates kohati nagu saavutussport. Vaimsed väärtused, eetika ja moraal kipuvad olema sageli teisejärgulised. Pragmaatikutele tuletan meelde, et eduka majanduse aluseks on ettevõtlikkuse kõrval loov mõtlemine. Loovus on ju see, mis aitab uusi ja edukaid lahendusi või tooteid välja mõelda.
Eesti kultuuri kojal on kavas hakata regulaarselt korraldama kultuurifoorumeid või mõttetalguid, mille teemad kujunevad välja töörühmades arutatust ja nende lahendusettepanekutest. Kui sageli see juhtuma hakkab, ei oska ma veel täpselt öelda, kuid esimese Eesti kultuuri koja foorumi toimumise ajaks pakuti teisipäeval Sõpruse kinos välja selle aasta septembri esimene pool.
Kuidas kultuurikoda saaks Viljandile kasulik olla?
See koda saab kasulik olla kogu Eestile! Viljandist on selle liikmed peale minu Kristiina Alliksaar omavalitsuste liidust ja kultuuriakadeemiat esindab Anzori Barkalaja.
Koda on avatud kõikidele kultuuriinimestele, aga ka lihtsalt loovust ja vaimseid väärtusi hindavatele inimestele.
Kojal lasub väga suur vastutus. Kui nüüd midagi viltu minema peaks...
Sellest oli ka asutamisel juttu. Professor Rein Raud rääkis koja avakõnes näiteks kaaperdamise ehk poliitilise ülevõtmise ohust. Samuti räägiti võimalusest, et koda kujuneb algul lihtsalt auru väljalaskmise paigaks, selle järel tegevus sumbub ning igaüks toimetab taas omaette edasi.
Meie usume, et koos tegutsedes saame midagi muuta. Kui kasutada Lennart Meri tsitaati, siis igaüks eraldi oleme puud, koos oleme aga mets. Me tahame seda metsa kasvatada.
JUHATUS
Eesti kultuuri koda asutati 22. veebruaril Tallinnas Sõpruse kinos 124 allkirjaga.
• Koja juhatusse kuuluvad Ando Kiviberg, Helen Sildna, Jan Kaus, Joonas Tartu, Kaarel Oja, Kaarel Tarand, Marko Lõhmus, Ott Karulin, Peeter Jalakas, Priit Raud, Tiina Lokk, Ülar Mark, Ville Jehe, Indrek Kasela ja Mart Meri.
Allikas: «Sakala»