NUTIKATE LAHENDUSTE vähese kasutamise tõttu jääb nii Eestis kui mujal maailmas aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada, käia iseseisvalt poes, kasutada ühistransporti ning saada osa kultuurisündmusest ja uudisruumist. Ligipääsetavust tagavad erilahendused on enamasti kulukad riigile, ettevõtjale ja inimesele endale.
Selleks et aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel, ajutise terviseprobleemiga inimestel või lapsevankriga liikujatel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsime Euroopa Liidus võimalusi, kuidas muuta infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonitooteid ja -teenuseid ühtsete ligipääsetavuse nõuete abil kättesaadavamaks. See tähendab, et nii Eestis kui teistes liidu liimesriikides peaksid näiteks panga- ja piletiautomaadid muutuma ligipääsetavaks ka ratastooliga, andma hääljuhiseid vaegnägijatele ja võimaldama muuta ekraanil oleva kirja suurust.
Tulevikus peavad kõikides Euroopa Liidu riikides kehtima ühtsed nõuded, selleks et muuta audiovisuaalmeedia, reisijateveo, telefoni- ja pangandusteenused, aga ka e-raamatud ja e-kaubandus erivajadustega inimestele lihtsamini kasutatavaks. Samuti peaksid olema lihtsamini kasutatavad televiisoripuldid ning arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemid. Näiteks selleks, et piiratud peenmotoorikaga inimesed saaksid kasutada arvutihiirt või klaviatuuri, peaksid seadmed olema nende vajadustele kohandatud (laiendatud klaviatuur või miniklaviatuur, võimalus teha samaaegsete klahvivajutuste asemel järjestikusi...) või siis peaks pakkuma tarkvaraprogrammidega muid lahendusi (näiteks niinimetatud kleepuvate klahvide funktsioon).
ARUTELUD ÜHTSETE nõuete üle on kõige teravamalt alanud valdkondades, kus need on juba mõnel määral olemas, näiteks transpordis ja audiovisuaalmeedia teenuste puhul. Mitu riiki on teinud märkimisväärseid investeeringuid transpordisüsteemi ligipääsetavaks muutmiseks ning seetõttu ei pea nad vajalikuks lisanõuete kehtestamist.
Tundlikuks muudab teema ka suhteliselt suur kulukus. Kahtlemata tuleb teha tooted ja teenused erivajadustega inimestele paremini ligipääsetavaks, kuid on tarvis meeles pidada, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei pruugi vajalike kohanduste ja muudatuste tegemiseks ressursse olla. Samas saaksid ettevõtjad oma tooteid ja teenuseid Euroopa Liidus hõlpsamini müüa, sest kaob vajadus kohandada neid teiste riikide nõuetega. Turgutust peaks saama ka teadmistepõhine majandus, sest ettevõtetel tuleb rohkem pühenduda innovatsioonile.
HOOGSALT ALANUD arutelud jätkuvad kindlasti ka 2017. aasta teisel poolaastal, mil Eestil on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana nende läbirääkimiste juhtimises oluline roll. Üksmeele otsimisel tugineme niinimetatud universaalse disaini ideele (sageli on kasutusel ka mõisted «kaasav disain» või «disain kõigile») ehk kaupu, teenuseid, hooneid ja tehiskeskkondi tuleks luua nii, et need on ka lisakohandusteta kasutatavad ja ligipääsetavad võimalikult paljudele inimestele. Algusest peale ligipääsetava keskkonna loomine on tunduvalt odavam kui hilisem ümberehitamine.
Ehkki praegu nähakse kaasavat elukeskkonda ja universaalset disaini laiemalt kui vaid ühele sihtrühmale suunatud mentaliteeti, sai see mõtteviis alguse vajadusest parandada puuetega inimeste olukorda ning anda neile paremad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Samas rõhutab ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis on olulisim rahvusvaheline dokument puuetega inimeste õiguste kaitsmiseks, et tooted, teenused ja keskkond tuleb luua nii, et neid saavad kasutada võimalikult paljud inimesed ilma kohanduste või eridisainita. Kui jõuame Euroopa Liidus kokkuleppele, täidavad kõik liikmesriigid ÜRO konventsiooni paremini.
EESTI LIIGUB kaasava elukeskkonna arendamise suunas, kuid arenguruumi veel jagub. Peame eemaldama takistusi, aga eelkõige keskenduma tulevikule, et uute arenduste juures arvestataks ligipääsetavusega võimalikult vara.
Puuetega inimesed ja eakad ise on välja toonud, et neile on kõige vähem ligipääsetavad bussitransport, piletiautomaadid, registreerimisautomaadid, arvuti operatsioonisüsteemid ning transporditeenustega seotud mobiilirakendused. Kui bussitranspordi puhul on suurimad probleemid madalapõhjaliste busside puudumine ja takistused bussipeatustesse jõudmisel, siis panga-, pileti- ja registreerimisautomaate on enamasti liiga keeruline kasutada.
Sotsiaalministeerium kutsus läinud aastal kokku ligipääsetavuse nõukogu, mille üks ülesanne on juhtida avalikke arutelusid ligipääsetavusest ja universaalsest disainist ning teha kaasava elukeskkonna põhimõtete arvestamine meie igapäevaelu osaks. Nõukogu väljakuulutatud universaalse disaini konkursiga julgustame tudengeid toodete, teenuste, ehitiste ja digitaalkeskkonna disainimisel välja pakkuma selliseid ideid ja lahendusi, mis sobiksid kõigile.
(Kirjutis pärineb sotsiaalministeeriumi blogist.)