Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mahlamaailma revolutsioon toimus Eestis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Surve villitud joogile on pressimisprotsessis viis korda suurem kui rõhk maailmamere sügavaimas punktis. | FOTO: Kredex

Tootmine. Rohkem kui kuu aega on mitmes toidupoes müügil olnud HeyDay mahlad. Need on 100 protsenti naturaalsed mahlad ja valminud külmpressimeetodil ilma kuumtöötlemata. Toormahla pikk säilivusaeg tagatakse Eestis ainulaadse kõrgsurvepressimeetodi (HPP) abil

HeyDay meeskond on teadlikult valinud ökoloogiliselt puhta tooraine, eelistatakse eestimaiseid aia- ja metsasaadusi: peeti, porgandit, kurki, astelpaju, jõhvikat. Juurde tuuakse Skandinaavia mahetoodangut. Mahlu valmistatakse naturaalsetest viljadest, mis on kasvanud ilma kahjulike väetiste ja kahjuritõrjevahenditeta. Värske tooraine läbib enne töötlemist põhjaliku kontrolli, et neist saaks valmistada eriti hea kvaliteediga mahemahla. Imestama paneb, millest küll mahla ei tehta, isegi ingverist saab mahla kätte. Tooraine kogused on küllalt suured, nii vajatakse korraga tuhat kilo õunu, et saada seitsesada liitrit mahla. Mahlasegude valmistamisel soovitakse omavahel kokku segada vähemalt viie komponendi mahlad.

Valmis villitud mahlapudelitele avaldatakse külmas vees väga suurt rõhku, mis riknemist põhjustavad mikroorganismid kahjutuks teeb. Samaaegselt jäävad alles marjade, puuviljade ja juurikate värskus, toitained ja kasulikud mineraalid. Seetõttu kasutatakse traditsioonilise klaaspudeli asemel ohutut plastpudelit, kuna see on elastne.

HeyDay Organic OÜ juhatuse esimees Janno Veskimäe sõnas, et tavaliselt mahlad paremaks säilimiseks pastöriseeritakse, HeyDay leidis aga teise lähenemise. „Lisaks HPP-meetodi kasutamisele oleme tavapäraste pressimismeetodite asemel viinud tooraine kokkupuute hapnikuga miinimumini. See aitab vältida maitsete ja kasulike ainete hävimist. Nii on toodetud mahlades garanteeritud maksimaalne kogus vitamiine, mineraalaineid ja puhtaid maitseid. Unustage kontsentraadid, pastöriseerimine, lisatud suhkur ja muud lisaained,“ rääkis Veskimäe. „Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga teostame pidevalt toote testimist, et mahladel oleks peal õiged sisaldustoorained ja tehtud säilivusaegade testid.“

Ehitati nullist

Oktoobris käivitunud mahlatehase ruumid asuvad praeguse Talleksi territooriumil. Hoone välisseinad on jäänud samaks, aga sissepoole on ehitatud nüüdisaegsed ja kliiniliselt puhtad tehaseruumid. Renoveerimistööd vältasid viis kuud. Seejärel tuli monteerida tootmisliin ja sügiseks oli kõik tootmiseks valmis.

Veskimäe sõnul otsisid nad eelnevalt rendiruume, ent nähtud hooned olid liialt amortiseerunud, et neisse kaasaegset mahlatootmist rajada. Kuna kogu mahlategu on värsketest toorainetest, siis on vajalik ülim puhtus ja külmad, jahutusega ruumid. „Mõistsime, et meil tuleb endal vajaminevaid ruume nullist planeerida ja teha. KredExi laenukäendusega saime finantseeringu tehasehoone ehitamiseks. Vedas kõvasti, et saime Kristiine linnaossa tehase rajada, nii oleme linnale ja oma klientidele lähemal,“ rääkis Veskimäe. Tema sõnul oli positiivseks üllatuseks, kui kiiresti kogu käenduse protsess käis. „Jõudsime KredExi juurde loogilist teed pidi. Olen varasemalt nende pakutavate võimalustega enamjaolt kursis olnud ja kui aeg kätte jõudis, siis helistasime ja leppisime kohtumise kokku, et arutada võimalusi koostööks. Eks käendamise protsess algaski sisuliselt nõustamisega, kogu perioodi jooksul suhtlesime KredExi erinevate tasandite inimestega, kes andsid väga professionaalset nõu,“ ütles ta.

Sooviti luua midagi uut

Kui tehaseruumide renoveerimine algas selle aasta märtsist, siis retseptidega oldi samal ajal juba kaugemale jõutud. Valmis olid saanud mahlade retseptid, tehtud oli pakendi ja nime valik. Retseptide väljatöötamine algas 2015. aasta algusel, suure töö tegi ära kolleeg Kairi Ramjalg. Ilma tema abita poleks nii kaugele ehk jõutudki. Veel tehti koostööd Saksa Toiduinstituudiga, sealt saadi hindamatut nõu seadmete valiku ja tootmise tehnoloogia asjus.

Samuti otsustati võtta kasutusele täiesti teistsugune, kolmnurkne pudel, mille väljatöötamisel ja kujundamisel kasutati professionaalse disaineri oskusi. „Protsess vältas mitu kuud, alles siis jõudsime sobiva lahenduseni. Otsustasime algusest peale, et kui soovime luua midagi uut, siis peab toode olema väga hea, et eristuda ja silma jääda. Tundub, et meil see õnnestus, lisaks saame HPP-seadmesse korraga suurema hulga pudeleid laduda. Püüdsime pudeli disainimisel olla nii põhjamaiselt praktiline kui leida ka ilusat disaini. HeyDay kolmnurkne logo ongi pudeli põhjajoonis,“ kommenteeris Veskimäe meeldejäävat pakendit.

Tervislik toitumine ja kogu mahetrend on igal pool maailmas tõusuteel ja Veskimäe sõnul on seda selgelt ka Eestis märgata. „Oleme kohe algusest peale olnud saadaval Biomarketites, aga ka Kaubamajas ja Solarise toidupoodides, rääkimata suurematest R-Kioskitest, ning terves reas restoranides ja kohvikutes. Novembri keskpaigast oleme sees ka suurtes RIMIdes. Nimekiri pikeneb iga päevaga,“ loetles ta müügikanaleid. „Meie tootmisvõimsust arvestades on Eesti maht täna väga väike, kuigi oleme kuu ajaga ka siin pildile saanud. Arvan, et tulevikus läheb meie põhitoodang suuresti välismaale. Soovime koostööd teha mitmete kaubanduskettidega. Täna toimetame ühtlasi Saksamaal, meil on esimesed kliendid juba tekkinud. Valmistume kohe Soome turule sisenemiseks, detsembris plaanime mahlu müüma hakata esimestes ökokettides. Osaleme peatselt Vegge messil Soomes. Lisaks on meie vastu huvi tundnud nii Soome kui Eestis söögikohad ja toitlustusasutused. Valisime selle arvestusega isegi pudeli suuruse, ühe portsu maht on 250 milliliitrit, et saaks kohe kliendile müüa“»

Veskimäe ütles, et tootmine on käivitatud ja nad on alles kuu aega HeyDay’ga poelettidel olnud, kui juba on osaletud Pariisis SIAL messil ja minnakse Malmösse messile. „Meie oma Tallinna taimetoidumess oli väga tore ja vastuvõtt seal kujunes uskumatult positiivseks. Teeme koostööd ka PÖFFiga, oleme selle lühikese ajaga endale palju sõpru leidnud,“ lausus Veskimäe.

Tulevikuplaanid

Ettevõte kavatseb peatselt avada ka oma internetipoe, et kõik mahlasõbrad saaksid koju tellida kas või terve kasti jooki. „Kuna meie soov oli Põhjala puhast loodust mujal maailmas tutvustada, siis tegeleme hetkel põhjalikult nii Saksa, Soome kui ka Skandinaavia turgudele minekuga ja tundub, et huvi selles suunas on suur. Soovime alati olla oma sortimendiga koduturul ning kui tellimused saame, siis oleme valmis tootmist vajadusel laiendama,“ rääkis Veskimäe. „Iga uus ettevõtmine on ka lõputu suhtlemine ja meil on tekkinud palju uusi sõpru nii tippkokkade, samuti joogaga tegelejate, spordihuviliste ning lastevanemate seas, kes mahla oma töö või vaba ajaga on sidunud. See annab indu!“

Hea teada:

  • Tehase hetkepindala 700 m², võimalus ladude suurendamisega laieneda kuni 1000 m²
  • Võimalik tootmismaht kuni miljon liitrit aastas
  • Ehitusprojekti maksumus 500 000 €
  • Töötajaid hetkel 8, tulevikus kuni 20

www.heyday.eu

Kommentaar
Jarmo Liiver,
KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

Jarmo Liiver / Kredex

HeyDay Organic OÜ ei ole tavapärane alustav ettevõte. Nii nende idee kui ka investeerimisvajadus selle realiseerimiseks olid algusest peale väga ambitsioonikad. Võtta kasutusele täiesti uus tehnoloogia, mida keegi siin regioonis isegi testinud ei ole, võib kõlada piisavalt hullumeelselt. Samas juba esimesel kohtumisel sai selgeks, et tegijatel on selge visioon, tegevusplaan oma idee ellu viimiseks ning mis peamine – piisavalt entusiasmi, et asi lõpuni viia. Lisaks oli omanikel ja juhtkonnal olemas suur võimekus panustada tootmise käivitamisse nii finantsiliselt kui ka teadmistega.

Need positiivsed aspektid võimaldasid projektil puuduva osa tehase käivitamiseks saada KredExi käenduse toel pangast. Täna on täiesti uuel tehnoloogial toimiv tehas töös ning Eesti ja teiste riikide inimesed saavad maitsta hoopis teistsugust mahla.

Artikli ilmumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tagasi üles