SEE ARVAMUSLUGU on ajendatud 10. detsembril Viljandi Pauluse kirikus asetleidnud muusikakooli jõulukontserdist, mis täitis hoone pilgeni noorte muusikute, nende õpetajate, kuulama tulnud pereliikmete ja muu linnarahvaga. Usun, et olen üks paljudest, kes peavad just seda iga-aastaseks traditsiooniks saanud kontserti üheks Viljandi kaunimaks advendiürituseks ning imetlevad muusikakooli panust kogukonnakultuuri.
Laste ja noorte huvi muusika vastu on väga suur, see on ikka püsinud nende huvide pingerea eesotsas. Sotsioloogiliste uurimuste alusel saadab muusika noorte suhtlemist, sellel on neile nii meelelahutuslik kui identiteeti loov ja emotsionaalseid seisundeid tugevdav funktsioon.
Eesti noorte muusikalist keskkonda on alles üsna vähe uuritud ning ka muusikapedagoogikateadus on lapsekingades. Siiski püüavad nii üldharidus- kui muusikakoolide muusikaõpetajad kaasas käia muusikamaailma muutumisega, arvestada oma töös uute teadmiste ja tingimustega. Kestlik ja arenguvõimeline, noore enda muusikalisele keskkonnale tuginev muusikaharidus on teemaks olnud mitmel viimase kümnendi muusikakasvatuse foorumil.
ENAMIK NOORI kuulab eelkõige seda, mis on moes: klubi- ja elektroonilist muusikat, popi ja roki eri stiile ning muud säärast. Klassikalist ja rahvamuusikat, millele valdavalt tugineb üldhariduskooli muusikaõpetus, kuulab ja harrastab marginaalne osa noortest. Muusikakasvatus peab aga looma aluse nii traditsiooniliste kui modernsete stiilide mõistmisele, sest noor, kel pole teadmisi nüüdisaegsete žanrite olemusest ja seaduspärasustest, on halva kommertsmuusika potentsiaalne ohver.
Tänapäevases Euroopa muusikahariduses on stiilid segunenud. Õpetatakse muusikat, mitte klassikalise, rütmi- ja pärimusmuusika stiile. Ka viljandlased võivad olla õnnelikud: nende kodulinnas on tõeliselt euroopalik muusikakool, kus ei küsita üksnes, mida õpetada, vaid samavõrd või enamgi otsitakse mooduseid, kuidas seda teha. Kuidas muusika abil toetada ja soodustada inimese terviklikku kujunemist? Kuidas viia muusika lapse ja nooreni nii, et see puudutaks teda sisemiselt? Kuidas väärtustada muusikat kui kunsti ning positiivsete sotsiaalsete muutuste esilekutsujat?
Väärtused ja väärtuskasvatus on tänu Tartu ülikooli eetikakeskuse elluviidavale riiklikule väärtusprogrammile viimastel aastatel kogu aeg kõne all. Tulemuslik väärtuskasvatus on mitmesuunaline ettevõtmine, mis eeldab aega, tähelepanu, mõttevabadust ja kaasamisoskust. Väärtuste pealesurumisest või selgeks õpetamisest on vähe kasu, käskudest ja keeldudest olulisem on eeskujuks olemine.
Isiksuse kasvades muutub aina tähtsamaks noorele väärtuste teadvustamiseks ja nende üle mõtisklemiseks võimaluste loomine, sest vaid sel moel on võimalik inimesel väärtuste kandjaks kujuneda. Kuigi väärtuskasvatajana panustavad ühiskonnas eelkõige lastevanemad ning haridus- ja kultuurivaldkonna töötajad, on äärmiselt vajalik terve kogukonna teadlik toetus.
TÄNAVUSEL VILJANDI muusikakooli jõulukontserdil Pauluse kirikus esines seitse orkestrit, koori ja ansamblit. Igaüks, kel on olnud võimalus koori- või orkestrimängu harrastada, teab omast käest, missuguse kannatlikkuse, pühendumise, heatahtlikkuse ja visaduse kooli annab muusikakollektiivi liikmeks olemine. Isiksuseomaduste lihvile lisaks saadakse hulgaliselt igal elualal vajalikke kogemusi: keskendumine vastutusrikkaks hetkeks, tähelepanu koondamine, emotsioonidega toimetulek.
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Allan Praats nimetas kontserdil muusikat imeks, mis juhtub, kui ette on valmistatud nii instrument kui selle mängija. Muusikakooli õppejuhataja Maarika Reimand lisas, et noorte muusikute puhul on sõnakuulmisest tähtsam helide kuulmine.
Tänapäeva ühiskonnas on liigagi suur rõhk inimese isiklikul tublidusel ning koostööst enam pälvib tähelepanu konkurentsivõime. Viljandi muusikakoolis on orkestri- ja koorimuusikale antud roheline tee ning selle sihikindel sillutamine peegeldab hoopis teistsugust mõtteviisi. Direktor Tonio Tamral on eriline võime luua sidemeid, suhteid ja koostöövõrgustikke. Nende toel laienevad omakorda koostööst võrsuvad väärtused muusikakoolis: ajakohaste õpikeskkondade ja pühendunud juhendajate olemasolu ning ülendavate esinemiselamuste kogemise võimalus. Viljandi muusikakooli juht on aastaid olnud kõrgetasemelise huvihariduse eestkõneleja nii foorumitel kui ajakirjanduses, kooli õpetajaskond teeb oma parima tänapäevase muusikahariduse ja kõrgkultuuri kestlikkuse heaks.
VÕIMALUSTE PALJUSUSES sirguva lapse hilisema elukvaliteedi kujundab väga suurel määral see, missuguseid väärtusi peavad oluliseks täiskasvanud, kelle mõjuväljas tal tuleb kasvada. Enam, kui esmapilgul paistab, saab inimese eneseteostusel määravaks, kas kodus on tähtsaks peetud üksteisemõistmist ja ligiolu, kas õpetajatel on jagunud nõudlikkusele lisaks tähelepanelikkust ja ärakuulamise tahet.
Muusikakooli jõulukontsertidel mängitakse ja lauldakse kõik need väärtused kuuldavaks ja nähtavaks. Noored püüavad anda oma parima, et kogunenud lähedastele rõõmu valmistada, ning ilusast ajendist sündiv muusika sunnib publiku vakatama ja kuulama.
Igal aastal, kui osalen sel erilisel Viljandi linnarahva ja muusikakooli pere ühisel tähtsündmusel, tänan mõttes koguduseliikmeid, kes poolteist sajandit tagasi Pauluse kiriku ehitasid. Nii arhitektuuriliselt kui akustiliselt on kirikusaal ruum, mis aitab rütme, tämbreid ja meeleolusid võimendades igaüht, nii suurt kui väikest, muusika tähenduse taipamisele lähemale.
Muusika loomiseks tuleb võtta ja anda aega: häälestamiseks, süvenemiseks, endas ja kaaslastes selgusele jõudmiseks, usalduse loomiseks, eneseületamiseks. Et jõulude ajal ilmsiks saav muusikaime Viljandis kestaks, vajavad muusikakooli juhtkond, õpetajad ja noored muusikud kogukonna toetust ja tähelepanu. Ja mitte ainult jõulude ajal.