Niinimetatud autolõivu suurim viga seisneb ehk selles, et deklareeritud eesmärgid ja maksustamise kord ei kõla omavahel kokku. Seda mõtet on eri sõnastuses väljendanud mitu asjatundjat ja vaatlejat. Kui siht on muuta Eesti autopargi ökoloogiline jalajälg väiksemaks, tuleb rääkida üksnes esmase registreerimisega kaasnevast maksust.
Näiteid, mida korrektiive tehes silmas pidada, on piisavalt. Eri riikides on katsetatud isesuguseid praktikaid. Mõnel pool on sisse seatud teemaks, mõnes teises riigis küsitakse maksu teatud hinnapiiri ületavate uute neljarattaliste eest. Lätis on aga võrdlemisi edukalt rakendatud uute autode registreerimisel makstavat täiendavat tasu. Eestis esialgu kavandatud autolõiv oli niisugusele variandile kõige lähemal ja selle võikski tuleva aasta alguses, mil automaksuga seonduvat hakatakse üle vaatama, aluseks võtta.
