Ühele maavanem, teisele minister

Helir-Valdor Seeder. Foto: Kristi Markov

Igaüks, kes läbib Trepimäe jooksu 158 astmega võistlusraja vähem kui 40 sekundiga, saab mälestusmedali, sest just nii kiiresti jõudis esimesel niisugusel mõõduvõtul üheksakümnendate aastate keskel Ranna puiesteelt Trepimäe tippu toonane Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder. Parimatest aegadest jääb see küll tublisti maha, kuid need, kes säärase medali kaela saavad, võib igal aastal üles lugeda ühe käe näppudel.

Sealsamas tipus, kohe trepi kõrval Oru tänava ääres on imeilusasti korda tehtud veel mõne aasta eest väga õnnetus seisus olnud Nemwalzi villa. Kahel viimasel aastal on selles tegutsenud Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Nemwalzi villale uue elu andmist ei saa küll otseselt Helir-Valdor Seedri teeneks pidada, kuid MES koliti pealinnast Viljandisse just tema kui toonase põllumajandusministri ettepanekul. Tuleb tunnistada, et ta oskas õigele nupule vajutada, sest sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg võttis enamikule Tallinnas pesitsevatele riigiasutuste juhtidele mõeldamatuna tunduvast plaanist tuld. Edasine, nagu öeldakse, on ajalugu.

52-aastase Helir-Valdor Seedri jälgi leiab Viljandimaalt omajagu ja nii mõnigi neist on seotud spordiga. Näiteks kõik need 18 võimlat, mis tema eestvedamisel maakonnas käima lükatud projekti tulemusena üheksakümnendate teisel poolel ja nullindate algul põhikoolide juurde ehitati. Tõsi, mõnes sellises paigas on kool nüüdseks kinni pandud ja üsna uus spordisaal ei leia enam kuigi suurt kasutust. Vastukaaluks kriitikute märkustele kostetakse aga, et tänu nende võimlate ehitamisele on nii mõnelgi pool pallimängud uuesti au sisse tõusnud.