Alkoholiaktsiisi tõstmise efektiivsuses ei maksa kahelda

Lauri Beekmann
, Eesti karskusliidu esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Beekmann
Lauri Beekmann Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

VALITSUSE OTSUS tõsta alkoholiaktsiisi on taas pannud kõlama hääled, et see on mugavuspoliitika ning rahva tervise paranemist sellest oodata ei ole. Aktsiisitõusu vastased räägivad uurimustest ja eri riikide kogemusest, mis väidetavalt nende kõhklusi kinnitavad.

Maailma Terviseorganisatsioon WHO, aga ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Maailma Majandusfoorum (WEF) on lugenud uurimusi ja jõudnud kõik järeldusele, et parimad meetmed on alkoholiaktsiisi tõstmine, alkoholi kättesaadavuse piiramine ja alkoholireklaami keelustamine. Alkoholi hind on välja toodud kui kõige efektiivsem meede rahvastiku joomise mõjutamiseks.

Need on globaalsed järeldused, milleni on jõutud kogu tõendusmaterjali, uurimuste ja riikide praktika analüüsi tulemusena. Muidugi on eri kontekstides kõikumisi ja erandlikke ajutisi arenguid, kuid üldine järeldus on teadlastel ühesugune.

Teistele järeldustele jõudmine viitab teistsuguste allikate hindamisele. Tegelikult aga ikkagi vist teistsugustele motiividele. Kui ettevõtjate lähenemine on stiilis «Itaalias juuakse vähe ja seal pole veinil üldse maksu, järelikult maksustamine ei toimi», tasub hakata teistsugust kirjandust lugema.

EHK SOBIB SIIA ka väike meeldetuletus meie enda teadlaste varasematest töödest.

2011. aastal Eesti panga teaduspreemia pälvinud Indrek Saar hindas oma uurimistöös optimaalset alkoholi maksustamist Eestis ning tõdes: «Optimaalne tase on hetkel kehtivast kõrgem 50 kuni isegi 400 protsenti. Samas pean siiski hetkel reaalseks ülemiseks piiriks kuni 200-protsendilist maksutõusu.»

Me rõõmustame hetkelise väikese hinnatõusu üle, kuid samas on arusaadav, et optimaalne maksupoliitika on veel mägede taga.

Alkohol on igas seda tarvitavas ühiskonnas pealemaksmist nõudev äri. Seni mainitud surmade kõrval on peaaegu loendamatu hulk mitmesugust kahju, alates vandalismist kuni sotsiaalhoolekandeni. Ühiskond tasub alkoholiäri kõrvalmõju eest. Me kanname seda kahju kõik ühiselt.

TEGELIKULT ME ei olegi suutelised kõiki neid kulusid katma. Kui hea on meie riigis alkohoolikust vanemate unarusse jäetud laste kaitse ja hoolekanne? Mida on meil pakkuda alkoholisõltlasest rasedale naisele, kes oskab karta oma veel sündimata lapse tervise pärast ja tuleb abi paluma? Kuidas käib meil sõltlaste ravi ja rehabilitatsioon?

Need küsimused puudutavad ühte osa alkoholiga seotud suurtest probleemidest, mille lahendamiseks või millega vajalikul määral tegelemiseks ei ole meie riigil seni raha olnud. Need on eelarve augud, mis vajavad täitmist, ning otse loomulikult on kõige esimene ja otsesem koht nende aukude lappimiseks alkoholiaktsiis.

Kujutame hetkeks ette, milline peaks olema alkoholi hind, kui me lõpetaksime selle ühiskondliku alkoholikahju kinnimaksmise ja paneksime kogu selle kulu alkoholi hinnale otsa. Absurdne, ütlete? Ei. See kulu ja kahju on absurdne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles