Pitsiline galerii ja plekist kuubikud (4)

, Viljandi linna elanik aastast 1986
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Kaljusaar
Aivar Kaljusaar Foto: Marko Saarm / Sakala

JUBA PIKEMAT aega käib ettevõtjate ja linnarahva vahel sõnasõda teemal, kas viljandlastele on vaja Uue tänava kohal kõrguvat galeriid, mis viiks ostjate hordid ühest majast teise. Tegelikult ei ole ühendussillal niisugust tähtsust, nagu talle omistatakse. Mugavus ei ole see, mis paneks inimesed ühest kauplusehoonest teise lippama ja asju kokku ostma. Tähtsad on ikkagi kauba väärtus ja hind. Juba see on üks põhjus, miks pole vaja viljandlastele hea tahte märgiks linnapilti reostavat ehitist kinkida.

Vaatame pisut kaugemale, esialgu Tartusse. Seal on Riia ja Turu tänava ristmikul kolm Centrumist mitu korda suuremat ärikeskust ning osa plaanib veelgi laieneda. Tasku ja Kvartali keskus kavatseti omavahel galeriiga ühendada. See jäi aga ära, sest linna sõnul on tähtis hoida tänav atraktiivse ja käidavana, mitte luua suletud käiguteid selle kohale.

Kas Tartu suured kaubanduskeskused on galeriide puudumise pärast inimestest tühjad? Oh ei.

ÜHENDUSSILD, MIS hakkaks varjama mööda Uut tänavat Viljandisse saabuvate inimeste vaadet, ei ole minu meelest põhjendatud. Keskpärase kaubavaliku ja kallipoolsete hindadega poekesi võib olla kui palju tahes, aga viljandlased jäävad ikkagi Tartusse ja Pärnusse käima, sest seal on valikut ja taskukohasemate hindadega kaupa rohkem. Viljandlastel on järjest rohkem asja ka lõunanaabrite lätlaste juurde ja mitte ainult viinarallile. 

Lähim niisugune galerii, mis mulle meenub, asub Tallinnas. Seal on Kaubamaja ühendatud Viru keskusega. Samas ei meenu mulle ühtegi säärast ehitist suurlinnadest Riiast ja Vilniusest. Niisiis veel kord: kas seda on ikka Viljandisse vaja?

MUINSUSKAITSEAMET ütleb, et Uue tänava telgjoon on vanalinna piir. Ma ei saa seniajani aru, miks lastakse Centrumi plekist kuubikul aina kasvada. Ammustel aegadel räägiti, et Viljandi on oma uusehitiste – turuhoone, Mulgi marketi, Centrumi ja Anttila majaga metsa läinud. Nende kõigi ühine nimetaja on linnapilti rikkuv plekist viimistlus. Meenub, kuidas toona väideti, et põhjus seisneb raskes ajas. Olukorra paranedes lubati asjad üle vaadata.

Nüüdseks on olukord muutunud niipalju, et Uue ja Tallinna tänava nurgal asuv Centrum muudkui kasvab, aga oma senist välimust hoides. Milline on seetõttu Viljandi külalise esmamulje Tallinna poolt sisse sõites?

Selles mõttes tuleks küll aru pidada, kuidas viljandlastele ja meie külalistele midagi väärtuslikku ja ilusat kinkida. Kulutatagu see raha, millega tahetakse ühendussild ehitada, hoopis hoone välisilme parandamiseks, ja viljandlased on muudatuste suhtes tunduvalt leplikumad.

Senisest asjaajamisest kumab linnakodaniku vaatevinklist läbi arusaam, et kui kahe kaubanduskeskuse vahele metallist karkass püsti panna, hakkab raha tulema. Justkui polegi viljandlastele rohkem vaja. Tegelikult on. Ka meie tahame elada täisväärtuslikus keskkonnas. Odavaid lahendusi ei ole vaja.

MIDA MA SIIS kokkuvõttes soovin Centrumi omanikele öelda?

Lõpetage see linlastele galerii pähemäärimine, tooge keskustesse konkurentsivõimelised poed ja lõpetage metallist kuubikute laiendamine. Ei ole ju palju soovitud.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles