Kõpu valla inimesed saavad sel nädalavahetusel rahvahääletusel öelda, kas nad pooldavad omavalitsuse ühinemist Suure-Jaani ümber tekkiva Põhja-Viljandimaa vallaga või mitte. Samal ajal on volikogu esimees Kaja Lind sunnitud tõrjuma väiteid, mille kohaselt on selline suunavalik sulaselge rumalus.
Kaja Lind, mitu teie oponenti on nimetanud Kõpu peatset ühinemist Suure-Jaaniga suureks arusaamatuseks, sest valdava osa kõpulaste silmis on igapäevane tõmbekeskus hoopis Viljandi linn ja seega ka Viljandi vald. Palun selgitage, miks teie arvates on Suure-Jaani parem kui Viljandi.
Viljandi linn ei kao meie rahva jaoks kuhugi, nagu see ei kao Karksi-Nuia ja Mõisaküla elanike jaoks, kes kavandavad ühtse Mulgi valla loomist.
Esimene põhjus, miks me eelistame vaadata Põhja-Viljandimaa poole, peitub selles, et haldame koos Suure-Jaaniga Soomaad. Seevastu Viljandi vallas tuleks hakata konkureerima eriilmeliste piirkondadega, näiteks Mulgimaa ja Võrtsjärve kandiga.
Teiseks ei saa me unustada, et Kõpu valla rahvaarv on väga väike ja seetõttu oleks meie elanike häälel väga keeruline jõuda tulevase suure Viljandi valla volikokku. Väiksema rahvaarvuga Põhja-Viljandimaal on see tõenäosus märksa suurem.
Mida ütlete vastu väitele, et Viljandi valla osana oleks Kõpu maakonnakeskuse värav Pärnu poolt tulijatele, aga Põhja-Viljandimaa vallas võrdlemisi tühine ääreala, millega pole isegi ühistranspordi ühendust?
Mida suurem on omavalitsus, seda suurem on risk äärealadel jääda ka sisuliselt ääremaaks. Võitlus käib napi ressursi pärast ja see soodustab võimu kaugenemist kohapealsest elust. Pole tarvis teha keerulisi matemaatilisi arvutusi, mõistmaks, kuivõrd väike oleks kõpulaste võimalus olla esindatud Viljandi vallavolikogus.
Vaadates Viljandi valla eelarvet, võib öelda, et sealgi pole mõtet loota, et raha hakkab konveierilt kõigi õuele jooksma. Samuti on ilmne, et Viljandi valla investeeringud hakkavad liikuma paljuski keskusesse ehk Viljandi linna, mis on halduslikult hoopis teine omavalitsus. Nii näiteks võib tekkida vajadus rekonstrueerida vanalinnas asuvat vallamaja, samuti on juba teada plaan suunata raha Viljandi veekeskuse rajamisse. Seda kõike tehakse ääremaade arvelt.
Poliitika on alati prioriteetide küsimus. Kõpu konkureerib ja hakkab paratamatult ka tulevikus konkureerima Heimtali ja Ramsiga.
Kui küsida, millise piirkonna värav peaks Kõpu olema, siis minu arvates on meil kõige olulisem olla hoopis Soomaa värav. Siin on meie kaugus vallakeskusest hoopis eelis. Mida eraldatumad oleme, seda suurem on tõenäosus, et kohapeal hoitakse valla teeninduspunkti ja pakutakse avalikke teenuseid.
Paljud unustavad, et Viljandi lähedus on Kõpule tegelikult oht – oht muutuda magala tüüpi asulaks. Seepärast peame praegu mõtlema, kuidas teha nii, et ka Kõppu midagi ikkagi jääks. Sellest üksi on vähe, kui esialgsed tingimused ühinemislepingusse kirjutada. Tarvis on hoolitseda selle eest, et kaugemas tulevikus oleks kõpulaste hääl omavalitsuse juhtorganites kuuldav. Viljandi vallas ei jaguks meil hääli isegi mitte ühe volikogu liikme mandaadi jaoks.
Viljandi valla eelisena tuuakse esile seda, et seal on rohkem võimalust investeerida Kõpu-taolistesse äärealadesse, sest pole tarvidust arendada keskust – linn areneb ise. Seevastu tulevases Põhja-Viljandimaa vallas hakkab lõviosa maksumaksja rahast kuluma vallakeskusele, sest kavas on napi elanikkonna kohta väga ambitsioonikad arendused. Miks peaks Kõpu inimesed olema huvitatud oma maksuraha kulutama näiteks Suure-Jaani vee- ja tervisekeskuse ehitamisele, kui neil on märksa hõlpsam ja mugavam mööda suurt maanteed sõita sama teenust pakkuvatesse asutustesse Viljandis?
Suure-Jaani majandab ka pärast ühinemist oma praeguses eelarvestrateegias ettenähtud vahenditega. Kõpu ja Kõo arvelt Suure-Jaani linna ei majandata.
Inimestele jääb ikka võimalus vabalt käia seal, kus nad käia tahavad. Viljandi linna teenustele on võrdne ligipääs igal Viljandimaal elaval inimesel. See, et Suure-Jaani ja Võhma tahavad ka oma piirkonda arendada, on igati mõistetav. Vanarahva tarkuse kohaselt pole õige hoida kõiki mune ühes korvis. Seda põhimõtet on tähtis järgida ka haldusreformi kontekstis. Elu peab kestma nii Karksi-Nuias, Mõisakülas, Võhmas, Suure-Jaanis kui ka Kõpus. Tuleb jälgida, et keegi ei hakkaks elama kellegi arvelt.
Tagantjärele on selgunud, et augustikuise rahvaküsitluse korraldamisel oli seiku, mis seavad tulemuse õiguspärasuse kahtluse alla. Teiste seas on seda öelnud ka maavanem. Miks vallavolikogu võtab sellist kaheldavat tulemust oma otsuste aluseks?
Maavanem Erich Palm on endine Pärsti vallavanem ja ta valiti 2013. aasta kohalikel valimistel Viljandi vallavolikokku 251 häälega, mis oli toona paremuselt teine tulemus. Seega on ta huvitatud osaline ja see seab kahtluse alla tema neutraalsuse riikliku järelevalve tegijana selles küsimuses. Leian, et maavanemana oleks ta pidanud end selle asja käsitlemisest taandama. Kahjuks pole aga tema arvamusavaldus ametlik haldusakt ja seetõttu ei saanud me seda kohtus vaidlustada, ehkki me seda vallavolikogus kaalusime.
Toonitan: Kõpu vallavolikogu ei võtnud otsuse aluseks rahvaküsitlust, kuigi võttis selle teadmiseks. Otsus langetati kogumina, arvestades erinevaid asjaolusid. Seda, et rahvaküsitlus oleks olnud määrav, ei nähtu ühestki dokumendist. Viljandi vallaga läbirääkimiste lõpetamise otsuses ei ole olnud ainsatki viidet rahvaküsitlusele.
Kas Kõpu vald võiks veel detsembrikuu jooksul pingestunud olukorda tunnistades ja kodurahu taastada soovides korraldada uue rahvaküsitluse ning langetada vastavalt sellele lõpliku otsuse, kas liituda Viljandi valla või Põhja-Viljandimaa vallaga?
Rahvaküsitlusi rohkem plaani ei võeta, sest tähtajad ei võimalda.
Mis puudutab kodurahu, siis rikkus selle hoopis haldusreformiseadus. Paraku seab see meile omad tähtajad ja me ei saa loota, et riigikohus olukorda põhjalikult muudaks.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et tavaliselt ongi rahulolematud need, kes ei saanud oma tahtmist. Kui oleksime otsustanud Viljandi valla kasuks, oleks tekkinud Suure-Jaani suuna pooldajate terav vastuseis.
Vähemalt selle üle on põhjust head meelt tunda, et Kõpu kogukond on end viimasel ajal näidanud aktiivsest küljest. Aktiivsete kogukondadega arvestatakse ja see omakorda tagab väikeses kohas teenuste säilimise.
ARVAMUS
HELLAR MUTLE,
Viljandi vallavolikogu esimees
Kuigi liitumisprotsess on juba lõpusirgel, julgen väita, et Viljandi vald on endiselt avatud kõigile headele naabritele, ning usun, et sama meelt on ka meie praegused liitumispartnerid Tarvastust ja Kolga-Jaanist.
Peame vaatama Viljandimaa arengut tervikuna ning inimeste heaolu silmas pidades. Omavalitsuste ühinemise loogika peaks tuginema sellele, kus inimesed liiguvad, kus on nende töökohad ja kus nad tarbivad teenuseid. Sellest lähtuvalt on kõpulaste vaieldamatu tõmbekeskus Viljandi vald ja linn.
Tean, et Kõpus on kirgi kütnud väide, et Viljandi vallaga liitudes ootaks Kõpu kooli ja hooldekodu kiire sulgemine. See ei vasta tõele. Viljandi valla hariduse arengukava ütleb selge sõnaga, et volikogu võib hakata kooli sulgemist kaaluma alles siis, kui koolis on kolmel aastal järjest olnud õpilaste arv alla 50. Kõpus on lapsi rohkem. Ka sotsiaalhoolekandes on meie vald kindlalt üks paremini toimivaid omavalitsusi.
Loodan et Kõpu vallavolikogu teeb lõpuks siiski sellise otsuse, mis vastab kohalike inimeste eelistustele ning vaatab targalt tulevikku.