MA OLEN ELANUD sama kaua, kui on tehtud maksuhaldurite koostööd Euroopa Liidus. Palju rohkem saaks aga laike fakt, et olen sündinud samal aastal, mil tuli kinolinale kultusfilm «Tähtede sõda».
Maksuhaldurid ja «Tähtede sõda»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta oli siis 1977. Maksuhaldurite koostöö vajas tollal ettevõtjate suurema liikuvuse tõttu õiguslikke aluseid. Maksuametnikul ei ole niisama teise riigi territooriumile asja.
Globaliseerumise hoog on aina kasvanud. Maksude üha agressiivsem planeerimine (seaduste piiride kompimine selleks, et makse tuleks tasuda võimalikult vähe – toimetus) tekitab maksupoliitikutes juba sama palju õudu kui Impeeriumi pealetung vastupanuvõitlejates. See ei hävita küll terveid planeete, kuid paneb lihtsa inimese või ettevõtja võrdlemisi nigelasse olukorda. Juhul kui riigid ei saa arvestada planeeritud maksutuluga, võib olla lihtne lahendus tühjendada rahakotti nendel, kel ei ole võimalik oma elu- või tegevuskohta muuta ja tulu vaiba alla lükata.
Veidi õiglasem lahendus on anda maksuhalduritele parem ülevaade maailmas toimuvast. Euroopa Liidu piires lepime maksuhaldurite koostöö, sealhulgas teabevahetuse üksikasjad kokku halduskoostöö direktiivis. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) klubi liikmena teeme seda maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ja maksulepingute kaudu.
KÕIGE KUUMEMAKS sõnaühendiks on viimastel aastatel saanud «automaatne teabevahetus». See on selline teabevahetus, mille puhul kõik saadavad kõigile kogu aeg teavet, ilma et keegi seda küsiks. 2015. aastast hakkasime Euroopa Liidu liikmesriikidele sellisel viisil teavet saatma nende inimeste siin saadud palkade, pensionide, kinnisvaratulu ja juhatuse liikmete tasude kohta. Vastu saame oma inimesi puudutavaid andmeid. Enne seda olime põgusalt, kuid edukalt kätt harjutanud teabe vahetamisega hoiuseintresside kohta.
Lausa viirusena hakkas automaatne teabevahetus levima Ameerika Ühendriikide FATCA-nimelise õigusakti tuules. Umbes nagu järjed 1977. aasta filmile, animafilmidest rääkimata.
Enam ei ole pääsu järgmisel aastal algavast teabevahetusest, mille käigus saab maksu- ja tolliamet teada meie kõigi välismaa pankades avatud mis tahes pangakontode seisu. Vähemalt selliste pankade puhul, mis asuvad Euroopa Liidus või riigis, mis on ühinenud OECD üleskutsega ja kelle klient on osanud end Eesti maksuresidendina tutvustada. Teabevahetuse võrgustik on muljetavaldav, ühendades vähemalt tuhandet teabevahetuse liini.
See on väga tundlik teave, mistõttu suhtutakse andmete kaitsmisesse väga tõsiselt. Väljaspool Euroopa Liitu oleva riigiga vahetame teavet vaid juhul, kui OECD analüüs näitab, et selles riigis on andmekaitse tagatud.
2017. AASTA NÄEB kõigi ootuste kohaselt ka maksuhaldurite siduvate eelotsuste alase ja ka suurkontsernide aruandluse alase teabevahetuse algeid. Vabariigi valitsus on heaks kiitnud seaduseelnõu, mis annab selleks õigusliku aluse. Teabevahetus ei piirdu Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuid halduskoostöö direktiiv on võetud õiguslikuks vundamendiks.
Maksuhalduri siduv eelotsus on sisuliselt maksustamisalane rätsepaülikond, mille maksuhaldur on õmmelnud just konkreetse maksumaksja tarvis. Teabevahetus puudutab selliseid ülikondi, milles on näha galaktika jälgi ehk milles käsitletakse Eesti piire ületavaid tehinguid, tehingupartnereid või muid seoseid mõne välisriigiga.
Teabevahetus on maksu- ja tolliameti töö, ettevõtjatel jääb üle vaid sellega arvestada. 2017. aasta lõpuks peame olema vahetanud teavet kõikide eelotsuste kohta, mis alates 2012. aastast on antud. Meil on neid lausa 46.
Suurkontsernidele pannakse eelnõuga lisakohustusi. Huviorbiidis olevad ettevõtjate rühmad on sellised, kelle kogutulu on üle 750 miljoni euro aastas. Meil peaks maksuhalduri hinnangul olema sellise suurusega suurkontserne kümne ringis.
Tavapärastest raamatupidamisandmetest tuleb suurkontsernidel välja otsida maksuhalduritele veidi rohkem huvi pakkuv teave, näiteks kui palju on makstud tulumaksu, saadud kasumit, kui suur on aktsiakapital, millega kontserni liikmed tegelevad, ning kui palju on neil töötajaid palgal. Esimene aruanne 2016. aasta andmete kohta tuleb kokku saada juba 2017. aasta lõpuks, selleks et maksuametnikud saaksid andmeid 2018. aasta kevadel omavahel jagada.
NAGU EI VAIBU ilmselt «Tähtede sõja» fenomen, ei jää ka eelkirjeldatu viimaseks uudiseks Euroopa Liidust või G20 riikidelt. Makse ju siiski maksab maksta ning just riigis, kus käib kasumit loov tegevus. Mina loodan siiski, et juubeliaasta uudised piirduvad «Tähtede sõja» kaheksanda ekraniseeringuga.
(Kirjutis pärineb rahandusministeeriumi blogist.)