Kõpu võiks olla värav Viljandi valda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

MITMES SAKALA artiklis on käsitletud Kõpu valla probleeme omavalitsuste ühinemise protsessis. Viimase seisuga on kuus küla – Kuninga, Laane, Punaküla, Seruküla, Supsi ja Vanaveski – ning Kõpu alevik esitanud taotluse piiride muutmiseks ehk külade eraldamiseks vallast haldusreformi käigus, et jätkata tulevikus koos Viljandi vallaga. Selle õiguse annab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32 lõige 1, milles seisab, et ühel protsendil hääleõiguslikest elanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Haldusreformi seadus näeb ette, et kui külade elanikud soovivad eralduda või teise suuna valida, peab volikogu elanike arvamuse välja selgitama külade kaupa.

Et Kõpu valla elanike seas tuleb 3. detsembrist 5. detsembrini ühinemisteemaline küsitlus, teeme kokkuvõtte põhjustest, miks meie soovime, et Suure-Jaaniga liitumise asemel vaadataks üle otsus Viljandi vallaga ühinemisläbirääkimised lõpetada. Esitame põhjused märksõnade kaupa.

AJALUGU. Aastasadade jooksul on välja kujunenud Kõpu inimeste Viljandi-suunaline liikumine. Ajalooliselt olid Kõpu kihelkonna piirid Viljandi suunal kuni Raudna jõeni, praeguse Suure-Jaani suunal nõndanimetatud Väike-Kõpu piirkond Metsküla piirini. Tänapäeval on inimeste tõmbekeskus Viljandi. Suure-Jaani teenuseid (poed, arst...) tavaliselt ei kasutata.

GEOGRAAFIA. Pärnu maakonnast Viljandi maakonda sisenejaile võiks Kõpu oma ajaloo ja loodusega olla Viljandi valla värav. Suure-Jaani vallaga ühinemise korral oleks Kõpu valla saatus olla ääremaa, sest tulevase valla keskusesse on kõige otsem tee suhteliselt halvas korras Vastemõisa–Kõpu tee, millel on kaheksa kilomeetri ulatuses kruuskate ja mis osaliselt läbib Viljandi valla maid. Sealt kaudu on Suure-Jaani umbes 29 kilomeetrit. Ühistransport praegu Kõpu ja Suure-Jaani vahel puudub. Samas ei ole reaalne ega majanduslikult otstarbekas hakata maakonna ühistranspordivõrgustikku sellele suunale ümber kujundama.

MAJANDUS. Seni ja usutavasti ka edaspidi viivad Kõpu inimesed oma raha eeskätt Viljandi teenusepakkujatele. Mööda üleriigilise tähtsusega Tartu–Viljandi–Pärnu maanteed on Viljandisse umbes 20 kilomeetrit. Kõpu põhikooli lapsed käivad trennides ja huviringides Viljandis. See tähendaks lisakulu Suure-Jaanile, kus võivad iseenesest tegutseda samasugused ringid. Kõpu valla sportlased käivad trennis Päril (kõige lähem võimalus), sest Kõpus on huvilisi vähe.

PROGNOOS JA OHUD. Võrreldes kahe suurvalla investeeringuplaane alates 2017. aastast, on näha, et Suure-Jaani investeeringud on koondunud Suure-Jaani kui keskuse arendamiseks, samas kui Viljandi valla prioriteet on kogu tekkiva suurvalla arendamine. On oht, et sama suunda arendatakse Suure-Jaanis ka tulevikus.

Suure-Jaani vald plaanib eurorahast ilmajäämisele vaatamata valmis ehitada nii veekeskuse kui tervisekeskuse. Viljandi vald plaanib veekeskuse ehitamist koos Viljandi linnaga, tehes ühinemistoetusesuuruse sissemakse ehk 500 000 eurot. Et ka Viljandi linn osaleb veekeskuse ehitamises, on Viljandi valla kulu tunduvalt väiksem kui Suure-Jaani samalaadsete investeeringute kulu. Lisaks on tulevikus veekeskuse ülalpidamine väiksema rahvaarvuga piirkonnas kulukam, sest selle kasutajaid on vähem. Seega on oht, et ühinevad piirkonnad maksavad kõik selle veekeskuse kulusid.

Nii Suure-Jaani kui Viljandi plaanivad ehitada uue tervisekeskuse. Kindlasti ei hakka Kõpu inimesed käima Suure-Jaanis arsti juures, küll aga kanname ühise vallana selle ehitus- ja muid kulusid.

POLIITIKA. Praeguse seisuga on Kõpu volikogu otsustanud Kõpu valla ühinemise Suure-Jaani vallaga ning alustanud vastavate protseduuride ettevalmistamist. Ometigi on Kõpu valla inimesed jagunenud kahte leeri ja ühel poolel olijad ei nõustu vallavolikogu otsusega.

Ilmne on Kõpu valla juhtide soosiv poliitika ühe suurvallaga ühinemise suhtes, samas ei ole suudetud või püütudki vallarahvale avalikult selgeks teha, millised on ühe või teise poolega liitumise plussid ja miinused. Konkreetsele küsimusele volikogu istungil vastavad volikogu liikmed ainult stiilis «Miks mitte?» või «Mis vahet seal on?», «Vallamajja ei olegi inimestel asja» või «Suure-Jaanis on toredamad inimesed». Vallajuhid hirmutavad endiselt töötajaid ja elanikke kooli, lasteaia, perearsti ja hooldekodu kinnipanekuga.

Kurb on tõdeda, et seni ainukese kokkukutsutud rahvakoosoleku muutsid vallavalitsejad lihtsalt Suure-Jaani eeliste väljatoomiseks ja Viljandi ohtude esiletõstmiseks. Sisulist arutelu ei olnud. Ka valla koosoleku järel korraldatud rahvaküsitlus, millele volikogu viitab oma otsuses jätkata ühinemisläbirääkimisi Suure-Jaani vallaga, oli õigustühine. Esines nii allkirjade võltsimist kui nimekirja täiendamist. Nendele puudustele viidates algatas Viljandi maavanem järelevalvemenetluse. Nimetatud puuduste tõttu jäi Kõpu valla rahva tegelik arvamus välja selgitamata.

ÜHINEMISLEPING. Lepingusse on tehtud väga suur hulk parandusettepanekuid, sealhulgas Kõpu valla poolt. Kui volikogude valitud juhtkomisjon on mitu kuud kirjutanud valdade ühinemislepingut ja siis tuleb sellele nii palju parandusettepanekuid, paneb see mõtlema, et komisjon ei ole oma tööga hästi hakkama saanud. Mõni Kõpu valla ettepanek on parandusena sisse viidud, enamik on aga välja jäänud. Mida tegid Kõpu esindajad lepingu koostamise ajal?

Et Kõpu vallas on ühinemine palju kirgi kütnud, on siin ühinemislepingu vastu suurem huvi kui teistes omavalitsustes. Seda näitab ka asjaolu, et Suure-Jaanis, Kõos ja Võhmas tehti ühinemisküsitlus ära enne, kui oli välja pandud selle uus, parandustega versioon. Kõpu vallavalitsuse enamus leidis, et enne elanike küsitluse korraldamist on vaja tutvuda lepingu lõpliku versiooni ja ka seletuskirjaga (mida seniajani pole), ning teenis seetõttu volikogu umbusalduse. Tahes-tahtmata hakkab mõte liikuma sinnapoole, et võim Kõpus on ühe-kahe inimese keskne ning kõrvaldatakse inimesed, kes soovivad diskussiooni, avatust ja kaasarääkimist. Kuuldavasti võeti ka arengukava nii vastu, et laiem huvirühm ei olnud selle koostamisse kaasatud.

ESIMESE RAHVAKÜSITLUSE, mille järel otsustati ühinemise suund, korraldas volikogu vabariigi valitsuse määrust eirates. Selle kohta on esitatud vaie ja Viljandi maavanem on algatanud järelevalvemenetluse. Nüüd paistab, et taas on korda eiratud: Sakalas avaldati 17. novembril küsitluse kuupäevad, kuid uus vallavalitsus kinnitas kuupäevad ja komisjoni alles 18. novembril.

Kokkuvõttes on kurb, et väikeses vallas on sellised vastuolud ja vallajuhid ei püüagi midagi muuta. Tagajärjeks võib olla see, et uue valla volikogus puudub Kõpu esindatus ja seeläbi ka võimalus otsuste tasemel oma piirkonna arengus kaasa rääkida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles