Eesti tervishoid vajab rohkem õdesid

, tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kerner Maarja
Kerner Maarja Foto: Erakogu

EESTI TERVISHOIU elujõulisus sõltub sellest, kas meil jätkub häid tervishoiutöötajaid – meie tervishoiu kõige olulisemat ressurssi. Eestis on tuhande elaniku kohta kuus õde, majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) keskmine on kümme. Seetõttu peame keskenduma õepuuduse leevendamisele.

2015. ja 2016. aastal võeti arstiteaduskonda vastu 176 üliõpilast. Personalivajaduse prognoos näitas, et tulevikus vajaliku arvu arstide olemasoluks tuleb vastuvõttu kasvatada 200-ni. Õdede osas on vajaduse ja tegeliku vastuvõtu vahe veelgi suurem. 2014. aastal määrati õdede vastuvõtuarvuks kokku 350, eelmisel aastal oli see 380 ja sel aastal 400. Vastuvõtuarvud küll kasvavad, aga tegelikult vajame igal aastal juurde 700–800 uut õde.

Lisaks vastuvõtuarvude kasvatamisele peame silmas pidama, et arstid ja õed ei koonduks tulevikus ainult suurtesse keskustesse. Selleks peame tagama arsti- ja õendusõppe võimalikult laiapõhjalise geograafilise esindatuse. See tähendab, et kui tudengid on pärit Eesti eri paikadest, on suurem tõenäosus, et nad pöörduvad tulevikus oma kodukanti tagasi.

Haridus- ja teadusministeerium sõlmib koolidega tulemuslepinguid ning eraldab tegevustoetusi. Üldiselt otsustavad koolid ise, kuidas seda raha erialade vahel jagada. Teisest küljest peavad nad lähtuma õdede ja arstide vastuvõtu minimaalarvust. Vastuvõtuarvud kinnitab koolituskomisjon, mille kutsub kokku sotsiaalministeerium. Komisjoni kuuluvad kõrgkoolide ja haiglate liidu esindajad ning muud asjaosalised.

RIIK ON TEINUD ka algatuse, millega tuuakse tervishoiusüsteemist väljaspool töötavad arstid ja õed tagasi süsteemi. Esimene projekt oli «Arstid tagasi tervishoidu» ning sihtrühma kuulusid arstid, kes polnud kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovisid seda. Selleks tuli neil läbida praktika ja sooritada üldarsti eksam. Praktika individuaalse juhendaja juures kestis kolm kuud. Pool ajast oldi perearstipraksises ning teine pool sisehaiguste või selle alameriala osakonnas.

Et Eesti tervishoiusüsteemis on kõige suurem puudus õdedest, suunati projekt alates 2015. aastast ümber. Uue projekti pealkirjaks ja fookuseks sai «Õed tagasi tervishoidu». Samal aastal läbis Tallinna tervishoiu kõrgkoolis koolituse 21 õde, kellest umbes kolmandik on juba tervishoiuasutustes tööd alustanud. Õed hindasid projekti kõrgelt ning seetõttu otsustasime sellega jätkata.

Tänavu alustas kursust 25 õde. Loodame, et suur osa neist saab juba selle aasta lõpus võimaluse naasta tagasi tervishoiusüsteemi.

Võimaluse korral soovime jätkata ka arstide projektiga. Tartu ülikooli esindajate sõnul on arstide seas projekti vastu endiselt suur huvi.

SELLEKS ET ÕDEDE arvu veelgi suurendada, sõlmisid sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, haiglate liit, tervishoiukõrgkoolid, õdede liit ning ämmaemandate ühing 15. novembril esimest korda õdede konsensusleppe. Selle eesmärk on kokku leppida ja tagada õppekohtade kasv õdede ja ämmaemandate õppes aastatel 2017–2020. Iga leppeosaline võtab endale hea tahte väljendusena kohustused.

Leppe järgi kohustub sotsiaalministeerium korraldama tervishoiutöötajate ja -spetsialistide koolituskomisjoni. Selle eesmärk on igal aastal vaadata üle kõik koolitusmahud. Haridus- ja teadusministeerium kohustub tervishoiukõrgkoolidele eraldama tegevustoetuse, mis tagab õdede ja ämmaemandate õppesse vastuvõtu ning õppe. Tervishoiukõrgkoolid lubavad omalt poolt tagada õdede ja ämmaemandate vastuvõtu ja õppe. Haiglate liit panustab õdedele ja ämmaemandatele praktika pakkumisega, tagab praktikantidele juhendajad ning katab kõik praktikaga kaasnevad kulud.

(Kirjutis pärineb sotsiaalministeeriumi blogist.)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles