Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistatakse kultuurimälestiseks Kolga-Jaani vallas Lalsi külas asuva Püha Nikolause kiriku ikonostaasi konstruktsiooni, ikoonid ja aujärjetaguse maali koos raamistusega. See on silmapaistev tervik XIX sajandi teise poole kirikusisustusest.
Mälestis kõneleb perioodist, kui Eesti muutus religioosselt mitmekesisemaks ja õigeusu kirikud hakkasid kerkima ka maapiirkondades. Paljud õigeusu kirikud on praeguseks hävinud või varemeis, olemasolevates hoonetes aga pole enamasti säilinud terviklikke ikonostaase koos sama kujunduslahendusega aujärjetaguse maaliga.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on väga tähtis, et kaitse alla võeti terviklik kujunduslahendus. Tema sõnul on 1870. aastatest pärinev Kolga-Jaani Püha Nikolause kiriku sisustus toonasele perioodile küll üsna tüüpiline lahendus, kuid tänapäevaks on see muutunud harulduseks.
Kolga-Jaani õigeusu kirik rajati 1870. aastatel arhitekt G. Scheli tüüpprojekti põhjal. Samal ajal valmis kirikusisustuse terviklahendus, millesse kuulub puidust ehisdekooriga pildisein ja ikoonid ning ikonostaasi taga altariruumis paiknev aujärjetagune maal koos raamistusega. Mälestise koosseisus on 19 sakraalset pilti, mida ümbritsevad kaunistustega puitkonstruktsioonid.
Kunstimälestisi on mälestiste hulgas üldse kõige arvukamalt, kokku 13 434, selle hulgas on kõige rohkem just kirikuvara. Sellisel viisil komplektse tervikuna polnud seniajani ükski ikonostaas kaitse all. Ettepaneku kiriku sisustuse kultuurimälestiseks tunnistamiseks tegi muinsuskaitseamet, kes pidas silmas objekti ajastu- ja paigatruudust, unikaalsust ja terviklikkust. Kultuurimälestiseks tunnistamine võimaldab omanikul asja hooldamiseks ja korrastamiseks taotleda riigieelarvelist toetust.