KOHALIKU AJALEHE Lõuna-Mulgimaa oktoobrikuu numbrile oli lisatud Abja, Halliste ja Karksi valla ning Mõisaküla linna ühinemisleping. Seda oli meeldiv näha. Teadsime, et Karksi vallaametnike initsiatiivil olid liitumiskõnelused kestnud juba mõnda aega, ja oli kuulda kõlakaid, et Halliste valla valitsejad kalduvad Viljandi poole. Seepärast pelgasime, et korduda võib sama stsenaarium mis kaheksa aastat tagasi.
2008. aastal toimusid Abja vallavanema Peeter Rahneli eestvedamisel Abja ja Halliste valla ühinemise läbirääkimised. Poleemika haldusterritoriaalse reformi vajalikkuse üle oli kestnud aastaid, kuid omavalitsuste liitumiseni suuremateks ja elujõulisemateks haldusüksusteks polnud millegipärast jõutud, välja arvatud üksikud erandid.
Ajalooliselt ja territoriaalselt olnuks igati loogiline moodustada omavalitsus Abja ja Halliste valla ühinemise tulemusena. Suurem osa praeguse Halliste valla territooriumist kuulus kunagise Abja valla koosseisu. Halliste valda ei ole varem eksisteerinud. See tekkis Eesti taasiseseisvuse algusaastail tollase valitsuse regionaalpoliitilise apsakana, nimetades nõukogudeaegne külanõukogu ümber vallaks.
Liitumisprotsess kahe valla ühinemiseks kulges üksmeelselt. Komistuskiviks sai aga uuele vallale nime valimine.
Loogiline olnuks, et uue valla nimeks jääb Abja, kuid endised külanõukogulased klammerdusid Halliste külge.
Valdade ühinemiskomisjoni koordinaator ei suutnud kohapeal nimeprobleemi lahendada ja pöördus abi saamiseks siseministeeriumi kohanimenõukogu poole. Tolle naeruväärne otsus toetada Abja ja Halliste valla ühinemise järgse valla nimena Hallistet – Viljandimaal olevat säilinud vallanimedena ajaloolised kihelkonnanimed Paistu, Karksi, Tarvastu, Kõpu, Suure-Jaani ja Kolga-Jaani – päädis ühinemiskõneluste lõppemisega (2009. aasta algul – toimetus).
Nüüdseks on olukord pisut muutunud. Praegune valitsus on lõpuks otsustanud haldusreformi poolsunniviisil teoks teha. Tulevaste omavalitsuste rahvaarvu alampiiriks on kehtestatud 5000 elanikku. Need omavalitsused, kes ühinevad vabatahtlikult, saavad riigilt rahalist toetust. Kes vabatahtlikult ei ühine, liidetakse sunniviisil ja toetust ei saa.
Neid asjaolusid arvestades tegi Karksi vallavalitsus Tarvastu, Abja ja Halliste vallale ning Mõisaküla linnale ettepaneku. Tarvastu sellega ei ühinenud, väites, et ei sobi pakutavasse piirkonda territoriaalselt ega ajalooliselt.
Minu meelest oleks valitsus pidanud haldusreformiga jõulisemalt tegelema. Viimasel ajal Eestis toimuv paneb arvama, et demokraatlikus ühiskonnas eksisteerimine on eestlased otsustusvõimetuks ja arulagedaks muutnud. Väga piinlik oli vaadata, kuidas meie rahvaasemikud ei suutnud presidenti ära valida. Iga mees või kildkond (partei) ajas oma joru ning konsensust ei suudetud saavutada.
Praegustel valdade ühinemise läbirääkimistel võib täheldada samasugust tõmblemist ning sellepärast olen mõelnud, et valitsusel oleks pidanud olema julgust ja tahtmist teatada, missugused vallad peavad ühinema ja kus hakkab olema uue omavalitsuse keskus. Ära oleks jäänud kohalike vallajuhtide omavahelised nääklemised, arveteklaarimised ja arulagedad kokkulepped.
NÜÜDSEKS ON Karksi, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn ühinemislepingu allkirjastanud. Kui olin sellega lähemalt tutvunud, pidin kahjuks pettuma. Lepingus on kirjas, et uue avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi on Mulgi vald ning valla juriidilise aadressi ehk selle, kas loodava valla juhtorganid paiknevad Abja-Paluojal või Karksi-Nuias, otsustab uue valla volikogu.
Ma ei tea, kes tuli välja ideega ristida uus vald Mulgi vallaks. Kas arutleti, et kuna Abja-Paluojal tegutseb edukas Mulgi kõrts, siis miks ei võiks ka uus vald sama nime kanda? Kas meenus president Ilvese kunagi väljakäidud mõte moodustada üks ühine mulkide omavalitsus, kuhu võiksid kuuluda ka Tarvastu ja Helme kihelkond? Või põhjustasid selle ebakompetentse otsuse langetamise kaheksa aasta tagused sündmused, kui põikpäisus ja egoism nurjasid Abja ja Halliste valla ühinemisprotsessi?
Paistab, et valla nime valikusse suhtuti väga pealiskaudselt. Tundub, nagu oleks põhitähelepanu olnud suunatud sellele, kuidas saaks uues vallavalitsuses praeguste vallaametnike töökohad säilitada ja koondatuile kopsakat lahkumishüvitist maksta. Mulle on täiesti arusaamatu, kuidas suudeti üksmeelselt sellise nõmeda otsuseni jõuda ja Eestimaal kuulsaks saanud Abja vald ajaloo prügikasti visata. Et Mulgi kultuuri instituudil on käsil Mulgi külastuskeskuse rajamine Sooglemäele Taagepera lähistel, võiks kaaluda Mulgi valla moodustamist Valgamaale.
ABJA VALLAST SAID alguse tulus linakasvatus ja talude päriseksostmine, millega Abja talunikud panid aluse oma legendaarseks muutunud jõukusele. Okupatsioonieelse Eesti Vabariigi lõpuaastail ehitati Abja-Paluojale koolihoone, kus hakati andma gümnaasiumiharidust ümbruskonna noortele. Ühesõnaga: Abja sai tuntuks üle Eesti.
Nõukaajal areng aeglustus. Märtsiküüditamine ja põllumajanduse kollektiviseerimine põhjustasid maaelus tagasilööke, mida põeme seniajani. Kahjuks sattusid Abja sovhoosi juhtima keskpäraste võimetega direktorid, kes sageli vahetusid. Naabritel samal ajal vedas. Tänu Jüri Kivistikule kasvas Karksi-Nuia elanikkond kiiresti ja see ületab ka praegu Abja-Paluoja elanike arvu. Karksi kolhoosi asus juhtima Enno Puks ja tänu tema juhiomadustele ulatus Karksi kuulsus Moskvani.
Tänapäeval elab Karksi vald jõukamalt kui Abja. Ettevõtlus on arenenud paremini ja pakutavate töökohtade arv on suurem. Kuid need eelised ei tohiks takistada loodavat omavalitsust Abja vallaks ristimast.
Üle poole loodava valla territooriumist ja rahvastikust kuulus endise Abja valla koosseisu. Nõukaaja algusaastail oli samal territooriumil Abja rajoon keskusega Abja-Paluojal. See likvideeriti 1962. aastal pärast Viljandi rajooni moodustamist. Tekkisid külanõukogud: Abja, Halliste, Karksi ja teised.
Oleks loogiline, et loodava omavalitsuse nimi oleks Abja vald ja selle keskus Abja-Paluojal, kus on ajakohane vallamaja ja muud vajalikud abiruumid ning mis ka territoriaalselt oleks elanikele parim valik. Kui uut valda hakkavad juhtima haritud ja võimekad inimesed, kes arendavad kohalikku ettevõtlust ning loovad juurde uusi töökohti, saab Abjast jällegi üks Eesti jõukamaid piirkondi.