Repliik. Populist säherdune!

Poliitikutel ja muudel avaliku elu tegelastel on aeg-ajalt kombeks vastaspoolt populismis süüdistada. Ka ajakirjanikud kipuvad teistele sama silti külge kleepima. Vaatame asja aga lähemalt.

Õigekeelsussõnaraamat ütleb, et populism on (demagoogia abil) odavat populaarsust taotlev poliitika ning demagoogia on hämamine, eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega.

Kui poliitiliselt ebakorrektne poliitik käib välja oma arvamuse poliitiliselt korrektse tegelase teo või tegematajätmise kohta, ei saa seda automaatselt populismiks sildistada. Kas arvamuses ikka peitus tõde moonutav häma? Võib-olla oli selles lihtsalt söakas mõte, mis julgeb peavoolust erineda?