Juhtkiri. Elamisega hädas

Sakala logo Foto: «Sakala»

Sundüürniku mõiste hakkab unustuse hõlma vajuma. Meenutagem, et need on inimesed, kes elasid okupatsiooni ajal õigusvastaselt võõrandatud ja omandireformi käigus tagastatud elamispindadel ning kellel oli kehtiv üürisuhe. Et need inimesed ei peaks end üleöö tänavalt leidma, võimaldati neil lepingu lõppemiseni korteris edasi elada. Rahaliselt jaksukamad leidsid endale järgmise elamise, osa selliseid üürisuhteid kestis aga pikki aastaid.

Sellest kõigest on põhjust rääkida mineviku vormis, sest juriidiliselt ei eksisteeri sundüürnikke juba aastaid. Ent nagu eilse Sakala esiküljel ilmunud loost võib järeldada, on nad sisulises mõttes olemas praegugi. Vahe on selles, et nüüdseks elavad nad linnale kuuluvates korterites ning paljud neist on jõudnud kõrgesse ikka.

Üüri on nad pidanud alati maksma, kuid üldiselt on summad nende niigi keerulist seisu silmas pidades tavapärasest madalamad hoitud. Nagu Viljandi linnavalitsus tänavu kevadel otsustas, siis lausa häbematult madalal. Aastaid muutumatuna püsinud üür tõsteti hüppeliselt vähemalt kahekordseks. Elanikele selline muudatus arusaadavalt ei meeldinud. Linn väidab, et üürisummad on turuhinnaga võrreldes endiselt madalad, üürnikud ütlevad aga, et nad lihtsalt ei tule enam toime.