Munitsipaalpoliitiku asutatud ühingute nimed seostuvad Kolmanda Reichiga (1)

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Juhkamsoo on osaühingu StG-44 ja mittetulundusühingu Ahnenerbe ainus juhatuse liige. Viljandi vallavolikogus täidab ta ainsat Keskerakonnale kuuluvat saadikukohta.
Juhan Juhkamsoo on osaühingu StG-44 ja mittetulundusühingu Ahnenerbe ainus juhatuse liige. Viljandi vallavolikogus täidab ta ainsat Keskerakonnale kuuluvat saadikukohta. Foto: Elmo Riig

Viljandi vallavolikogu liige Juhan Juhkamsoo on seotud osaühinguga, mille nimi kattub Wehrmachtis kasutusel olnud automaadi lühendiga, ning mittetulundusühinguga, mis kannab sama nime Natsi-Saksamaal tegutsenud propagandaorganisatsiooniga.

Kui Sakala Juhkamsoo käest osaühingu StG-44 ja mittetulundusühingu Ahnenerbe nime kohta küsis, vastas ta, et nende seostamine Hitleri-aegse Saksamaaga on meelevaldne sildikleepimine. Seda sõnumit rõhutas ta vestluse jooksul mitu korda.

Pühapaigad ja loomad

«Minul ei teki kummagi nime osas sellist assotsiatsiooni. Ma ei tea, kas mu südametunnistus on selleks liiga puhas või milles on asi,» rääkis Juhan Juhkamsoo. Ta lisas, et teda ei häiri see, et nimed võimaldavad tõmmata kirjeldatud paralleele. Sealjuures toonitas Juhkamsoo, et igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel.

Ahnenerbe oli Kolmandas Reichis instituut, mis tegeles peamiselt aaria rassi juurte uurimisega. Arheoloogiale keskendunud Kanada teadusajakirjanik Heather Pringle kirjeldab seda oma auhinnatud teoses «The Master Plan» kui ametliku retoorika järgi tõsiteaduslikku, ent reaalsuses selgelt pseudoteadusesse kaldunud organisatsiooni, mille uurijad esitasid tõde painutades Natsi-Saksamaa juhtidele meelepäraseid seisukohti.

«Ma ei oska kommenteerida, mida see Natsi-Saksamaal tähendas, aga Ahnenerbe eestikeelne tõlge on oma esivanemate vaimse pärandi vastuvõtmine,» selgitas Juhan Juhkamsoo 2011. aastal registreeritud mittetulundusühingust rääkides. 

Ta lisas, et vaimse pärandi all peab ta silmas ohvrikive, ristipuid ja muid looduses asuvaid objekte, mida meie esivanemad tähtsaks pidasid. Juhkamsoo tõi välja, et ta on kirjutanud Leaderi programmi avalduse, taotledes toetust kunagise Viljandimaa kihelkonna pühapaikadega seotud arhiivimaterjalide läbitöötamiseks ja kohtade kaardistamiseks, kuid taotlusele tuli eitav vastus.

Automaat Sturmgewehr 44, mille lühend on StG 44 või STG-44, oli Kolmanda Riigi relvajõududes kasutusel Teise maailmasõja lõpus põhiliselt eliitjalaväeallüksustes. 2013. aastal registreeritud osaühingu StG-44 põhiala on krediidiinfo andmetel loomakasvatuse abitegevused. Selle firma tausta Juhan Juhkamsoo lähemalt ei avanud, märkides, et kõik oluline on avalikes andmetes kirjas. StG-44 nimi on tema sõnul lihtsalt üks tähtede ja numbrite kombinatsioon.

Inforegistri andmetel puudub nii kõnealusel osaühingul kui mittetulundusühingul käibemaksukohustus. Juhan Juhkamsoo on mõlema puhul märgitud ainsaks juhatuse liikmeks.

Piirkonna esimees hindab

Et Juhan Juhkamsoo täidab Viljandi vallavolikogus ainsat Keskerakonnale kuuluvat saadikukohta, palus Sakala selle partei Viljandimaa piirkonna esimehel Helmut Hallemaal anda hinnang, kas niisuguste nimede ja munitsipaalpoliitiku rolli vahel on vastuolu. Hallemaa sõnas sissejuhatuseks, et kuuleb sellest teemast ajakirjaniku käest esimest korda ning peaks end enne lõpliku seisukoha väljaütlemist sellega detailsemalt kurssi viima.

Piirkonna esimees teadis kinnitada, et Juhan Juhkamsoo on tõepoolest vanade eestlaste pühapaikade teemaga tegelnud, kuid Natsi-Saksamaa ei tohiks tema veendumuse kohaselt niisugusse valdkonda kuidagi puutuda. Sellest johtuvalt tõdes Helmut Hallemaa, et mittetulundusühingu nimi tõstatab olukorra kirjelduse põhjal vähemasti küsimuse.

«Minu meelest tuleks selle üle tõsiselt mõelda. Vähemalt mina küll mõtleksin,» lausus Hallemaa.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles