/nginx/o/2011/09/30/773486t1h52e2.jpg)
Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel jahmatas suurt osa maailma avalikkusest. Kõik uuringud olid näidanud tunduvalt tõenäolisemana demokraat Hillary Clintoni võitu ja isegi kui küsitluste tulemused kõrvale jätta, tundus uskumatu, et maailma võimsaima riigi juhiks valitakse inimene, kellel leiti tunduvalt rohkem ühiseid jooni klouni kui riigimehega. Nii saabuski hommik seekord suurele osale Euroopast veelgi suurema šokiga kui pärast Brexitit.
Kindlasti pole Trump presidendina Eestile hea uudis. Isegi kui unustada hetkeks tema otsene valetamine, solvangud peaaegu kõigi pihta, kelle kohta ei käi ühisnimetaja «heteroseksuaalne valge mees», kontrollimatu käitumine ja Venemaa-sõbralikkus, jääb alles teadmatus. Me ei tea, milliseid põhimõtteid hakkab Trump järgima välis- või majanduspoliitikas. Me ei tea, kui suur osa tema käitumismaneerist on häälte ja tähelepanu võitmiseks loodud roll ja kui palju päris. Me ei tea isegi seda, kui palju ta makse on maksnud, sest 40 aasta jooksul oli ta esimene USA presidendikandidaat, kes ei avaldanud oma tuludeklaratsiooni.