Kommentaar: Põhjus uhke olla

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gert Kiiler
Gert Kiiler Foto: Elmo Riig / Sakala

Õlletegemise traditsioonid on Karksis pikad. Kõige edukam periood jäi eelmise sajandi teise poolde.

Nõukogude ajal täisealiseks saanud inimesed mäletavad kindlasti tollaseid populaarseid marke Kuldne Oder ja Žiguli. Toona oli Karksi õlu Saku ja Saaremaa oma kõrval vägagi hinnatud.

Taasiseseisvumise järel on Karksis õlut pruulitud vahelduva eduga. Kuigi uuema aja margid, nagu Karksi Ordumeister, olid kohapeal populaarsed, tuli Karmel suurtele tehastele seitsme aasta eest alla vanduda ja õlletootmisest loobuda.

2009. aastal võeti õlletegu taas päevakorrale ja nagu kõrval olevast loost selgub, läheb see tõusvas joones. Karme on leidnud oma niši.

On kurb tõsiasi, et Eestis tegutseb praegu kõigest kaks kodumaistele omanikele kuuluvat väikest õlletehast, mis rikastavad siinset kesvamärjukese turgu. Lahetagustel põhjanaabritel on kümneid pisikesi tootjaid, kes ongi keskendunud nišitoodetele või pakuvad oma toodangut üksnes tehase lähiümbruse baarides ja kauplustes. Seal on see osa piirkonna kuvandist ja märk selle elujõulisusest.

Just sellise rolli võiks võtta meie maakonnas Karme. Selle ettevõtte eksklusiivsed klaaspudelid, mida tihtipeale ostetakse kingituseks, võiksid vabalt olla maakonna esindustoode. Müügihind annab niikuinii selge sõnumi, et tegu pole märjukesega, mille eesmärk on joovet tekitada.

Ideaalis võiks Karme toodang olla esindatud kõigis Viljandi söögikohtades, kus niikuinii alkoholi müüakse. Poodides sobiks see spetsiaalsetesse kohaliku õlle külmikutesse. Saan aru, et tootjad tahavad areneda tasa ja targu, aga selle suuna võiksid nad võtta. Kohalik õlletehas peaks olema asi, mille üle uhke olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles