Majandusmudel, mis ei arenda Eestit

, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, riigikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Madison
Jaak Madison Foto: Elmo Riig / Sakala

UUE AASTA riigieelarve on saanud valitsuse heakskiidu. Ministrid üritavad näida rahulolevad ehk teevad halva mängu juures head nägu. Eriti piinlik on, et mõni minister on eelarvet nimetanud kasvueelarveks. See on sama, kui nimetada vaesust rikkuseks ja pimedust valguseks.

Majanduse peamine mootor on alati olnud ja jääb olema ettevõtlus. Enamiku sellest moodustavad väike- ja keskmised ettevõtted. Ülejäänud valdkonnad, alates kaitsepoliitikast ja lõpetades sotsiaalpoliitikaga, saavad areneda vaid ühes taktis majandusega ehk kitsamalt ettevõtluse ja ekspordi arenguga.

Ettevõtlus areneb seda edukamalt, mida vähem riik sellesse sekkub. Riik saab ettevõtlust soodustada, kui loob parema maksukeskkonna, näiteks naaberriikidega võrreldes.

2017. AASTAL kavatseb valitsus langetada sotsiaalmaksu poole protsendi võrra, kuid maksukeskkonda see muudatus ei paranda. Pooleprotsendiline sotsiaalmaksu alandamine ei aita ühtki ettevõtjat, küll aga võtab riigieelarvest 41,5 miljonit eurot.

Kui siia juurde tuua veel valitsuse kavandatav järjekordne kütuseaktsiisi tõus 10 protsendi võrra ning majutusasutuste käibemaksu tõus 14 protsendile ja selle suunamine tulumaksutagastuseks, ei ole see muud kui raha tõstmine ühest taskust teise. See aga ei arenda majandust mitte kuidagi, vaid ainult pikendab seisakut.

Jääb arusaamatuks, millest tuleneb rahandusministeeriumi optimism järgmise aasta majandusprognoosides, kui sisulist hoogu majandusele uus eelarve ei anna.

Selle aasta esimese kvartali majanduskasv oli 1,7 protsenti, teises kvartalis aga hädine 0,6 protsenti. Tuletame meelde, et rahandusministeerium ennustas möödunud aastal 2016. aasta majanduskasvuks 2,8 ja 2017. aastaks 3,4 protsenti. Praegu on seda prognoosi kahandatud 2,5 protsendile, mis aga tegelikkuses tähendab tõenäoliselt 1,5 protsendi suurust majanduskasvu. On kaks võimalust: kas rahandusministeeriumi analüütikutel on sihik paigast ära või on eelarve liiga kehv.

Kriitika ilma lahendusteta ei vii edasi, ent asjalikke ettepanekuid majanduse turgutamiseks on pakutud küllaga. Esiteks sotsiaalmaksule lae määramine, millega anda tõuge kõrgemapalgaliste töökohtade tekkele. Teiseks, põhjalikult kaaluda alustavale ettevõtjale sotsiaalmaksu ajutist kaotamist.

Alustavat väikeettevõtjat takistavad kõige rohkem hinge pigistavad maksud, mille tõttu kas jääb ettevõte loomata ja sellega ka riigil ettevõtja panus saamata või püsib soodne pinnas ümbrikupalkadele. Mõlemad on halvad variandid, mistõttu võiks aastane sotsiaalmaksuvabastus miinimumpalgalt alustavale ettevõtjale olla üks paremaid motivaatoreid. See maksab, ja mitte vähe.

Siinkohal on meil eeskujuks Läti, kus mikroettevõtted käibega kuni 100 000 eurot peavad maksma käibepõhist maksu vaid 13 protsenti ning nad on vabastatud tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu maksmisest. Seega oleks Eestis kaalumist väärt mõte vabastada mikroettevõtted käibega alla 50 000 euro sotsiaal- ja tulumaksust ning kehtestada neile käibepõhine maks 15 protsenti.

KUST LEIDA raha?

Eesti valitsus pole erinevalt muust maailmast seni kasutanud võlakirjade emiteerimist, et sellisel viisil riiklikku laenu võtta. Aga laen ei ole kurjast, kui see on võetud kindla strateegiaga kasutada raha investeeringuteks ja majanduse arendamiseks.

Läti ja Leedu on seda juba aastaid praktiseerinud, kuid meie vaatame ja imetleme oma 0,6-protsendilist majanduskasvukest. Võlakirju saaks emiteerida eesmärgiga teha suurinvesteeringuid, näiteks neljarealiste maanteede väljaarendamine Tartu, Pärnu ja Narva suunal. Samuti võimaldaks laen vabastada sotsiaalmaksust mikroettevõtjad ja seada sisse käibepõhise maksu. 

Teise pensionisamba kaks miljardit eurot oleks võimalik tuua kavandatava riigipanga haldusalasse, et tagada tulevaste pensionisaajate kindlustunne investeerimisel ning kasutada neid summasid infrastruktuuri arendamisel ja ettevõtluse elavdamisel.

VAJA ON VAID poliitilist tahet ning julgust teha reforme, mis aitaksid kaasa majanduse elavdamisele ja ettevõtluse arengule. Peaminister Taavi Rõivase komme sobrada oma käega sinu taskus ja sealt raha teise taskusse ümber tõsta ei tee sind ega ka Eesti riiki rikkamaks.

Meie elatustase kasvab ainult siis, kui valitsus hakkab majandust elavdama tegudes, mitte sõnades. Paraku saab iga päevaga üha enam selgeks, et seda ei juhtu enne, kui praegune valitsus on uue vastu välja vahetatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles