Keskkonnaministeerium saatis justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks uuendatud pakendiseaduse muudatuse, mille järgi ei tohi 2019. aasta jaanuarist nii õhukesi kui ka eriti õhukesi kilekotte tasuta anda ehk teisisõnu sõnastati varasem seaduseelnõu sisulise muudatuseta lihtsalt ümber.
Keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et võrreldes eelmise, kooskõlastusringi läbinud versiooniga, on eelnõust välja jäetud plastkandekottidele miinimumhinna kehtestamine, sest seda peeti liigseks sekkumiseks turumajanduse toimimise reeglitesse.
«Tore, ei sekku liigselt ja selle asemel sõnastasime põhimõtte, et õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte ei või tasuta anda,» selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants ja täpsustas, et hügieeni otstarbel ja lahtise kauba pakendamiseks mõeldud kilekotte see ei puuduta. Kauplustel tuleb tarbijale hakata pakkuma õhukestele plastkandekottidele alternatiivseid võimalusi.
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.
2015. aastal korraldatud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid (õhemad kui 15 mikronit, nagu näiteks on puuviljakotid).
Keskkonnaminister Marko Pomerants sõnas, et tunnustab kõiki neid, kes on juba vabatahtlikult kas kassade lõpust kilekotirullid ära korjanud või kilekotid sootuks näiteks paberkottide vastu vahetanud.
«Eelnõule tulnud vastukaja asjus tahaks ühe asja veel ära klaarida. Nii mõnigi leidis, et Eestis läheb kilekott nagunii Irus ahju ja sellega oleks asi justkui korras. Unustatakse aga ära, et tegu on väärtusliku materjaliga, mida on ahjuajamise asemel hoopis targem kokku koguda, töödelda ja sellest uued tooted teha ehk me räägime XXI sajandil siiski ressursside mõistlikust kasutamisest. Muidugi on jäätmetest energiat saada parem kui nee lihtsalt prügimägedesse kuhjata, aga eelkõige tuleb kogu väärtuslik materjal uuesti ära kasutada,» jutustas Marko Pomerants.
Eelnõuga lisatakse seadusesse ka soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, sest tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, ehkki need seda ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult, vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma.
Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus.