Riigihanked olgu hoolikalt ettevalmistatud ja efektiivsed

Agris Peedu
, rahandus­ministeerium riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Agris Peedu
Agris Peedu Foto: Erakogu

AJAKIRJANDUS on riigihanke tegijate probleeme seostanud seaduse puudulikkusega ning väitnud, et regulatsiooni tõttu on neis asjades palju vaidlustusi ja kohtulugusid. Sellega ei saa paraku nõustuda. Edukuse võti peitub asjaajamise täpsuses ning heas ettevalmistuses.

Nii 2009. kui 2010. aastal tehti Eestis umbes 6000 riigihanget ning neist vaidlustati alla viie protsendi. Kindlasti seatakse teistest rohkem kahtluse alla suuri hankeid, sest tahes-tahtmata on nende puhul konkurents tihedam ning soov võita tugevam.

Vaidlustuste ja kohtukaebuste arvust olenemata on kaebeõiguse tagamine elementaar­ne, sest me ei saa alati eeldada, et hankija on käitunud õiguspäraselt.

Eksitav on väide, nagu jääksid vaidlustuste ja kohtukaebuste tõttu teenused ostmata ja ehitustööd tegemata. 2010. aasta statistika järgi tegi vaidlustuskomisjon otsuse 18 tööpäevaga. Efektiivset menetlust on näidanud ka kohtud: halduskohus on kaebuse laekumisest arvates hankeasjas otsuse teinud 30 tööpäevaga.

Põhjaliku planeerimise korral näeb arukas hankija ajakavas ette mõistliku vaidlustamisaja, vastasel korral tekib olukord, et konkursi korraldaja eeldust mööda peaks ehitus juba käima, kuid ikka veel ollakse rakkes kohtumenetlusega.

HANKIJAD peaksid madalama maksumuse kriteeriumile eelistama majandusliku soodsuse oma. Eksitav on väita, justkui kohustaks riigihangete seadus alati valima kaupa, teenust või ehitustööd madalamast hinnast lähtudes. Nimetatud seadus võimaldab ja eeldab (paragrahv 31 lõige 4), et hankija sõlmib lepingu ennekõike majanduslikult soodsama pakkumuse alusel.

Otsuse langetamiseks tuleb kombineeritult arvesse võtta hinda ja kvaliteeti iseloomustavaid kriteeriume ning muid mõõdetavaid tingimusi, nagu garantiiaega, hilisemat hooldust ja keskkonnahoidlikkust. Autot ostes hinnatakse näiteks nii selle soetamismaksumust kui hoolduskulu.

Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise kriteeriumid ei pea olema ilmtingimata kvantitatiivsed või puudutama ainuüksi hindu. Tähtis on see, et kõik asjaolud, mida hankija majanduslikult parima pakkumise välja selgitamiseks arvesse võtab, oleksid hankes osalejatele teada ajal, mil nad pakkumust ette valmistavad.

Üksnes hinnast lähtudes võib hankija sõlmida lepingu juhul, kui ostetava eseme või töö puhul pole vaja arvestada muid kriteeriume. Soovides lähtuda üksnes pakutava kauba, teenuse või ehitustöö hinnast, peab hankija tagama, et kõik tulevase hankelepingu tingimused on asjakohastes dokumentides ammendavalt määratletud.  

«Eesti Päevaleht» (17. detsembril 2010) on kriitiliselt märkinud, et riigihangete seadus ei anna praegu võimalust ebarealistlikke pakkumusi tagasi lükata.

Tegelikult on seaduses selline regulatsioon olemas. Põhjendamatult madala pakkumuse puhul on hankijal võimalik teha esitajale järelepärimine, et veenduda, kas kava on realistlik. Kui põhjendusi ei esitata või need on ebapiisavad, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Euroopa Kohus on leidnud, et pakkumust automaatselt tagasi lükata ei tohi ning pakkuja tuleb alati ära kuulata.

Leian, et hankijad peavad oma pädevust suurendama ning julgemalt nõudma pakkumuste kohta selgitusi ja tõendeid.

EUROOPA LIIDU põhimõtete ja kehtiva seaduse järgi on proportsionaalseid ja lubatavaid võimalusi pakkujad hankest kõrvaldada üksnes piiratud arv. Näiteks saab kõrvaldada need, kes on pannud toime maksualase süüteo või esitanud valeandmeid. Samuti ei pea aktsepteerima pakkumust, kui selle on esitanud ettevõte, kelle suhtes on kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu.

Ajakirjanduses on kajastatud juhtumeid, mille puhul ehitusettevõtja katkestab töö või lahkub objektilt. Küsin retooriliselt: kui sageli on hankija nõudnud sisse leppetrahve või viiviseid või lõpetanud ühepoolselt lepingu, sest pakkuja on seda rikkunud?

Asjakohaseid näiteid ja kohtuvaidlusi on kahjuks vähe, sest hankijad ei kasuta lepingutes ettenähtud õiguskaitsevahendeid, vaid eelistavad rikkumistest hoolimata lõpetada lepingu poolte kokkuleppel või jätkata selle täitmist ning kipuvad hoopis alusetult kritiseerima riigihanke regulatsiooni.

Nii jäävad avalikkus ja teised hankijad ning konkurentidest pakkujad ilma tähtsast teabest ja ühtlasi võimalusest ebausaldusväärne pakkuja järgmistel kordadel juba eos välistada. Avalikkus saab eksliku mulje, et probleem on seaduses.

EESTI riigihangete seadus tugineb suuresti Euroopa Liidu riigihangete direktiividele ning üksnes meile omaseid sätteid on selles vähe. Kaebuste mõõdukas maht tagab riigihangete valdkonnas ühtse halduspraktika ning aitab kujundada ühtset tõlgendust.

2007. aastal jõustunud riigihangete seaduse pidev muutmine ei taga õigusselgust ning võib hoopis suurendada nii hankijate kui pakkujate eksimusi. Iga järgmine muudatusettepanek peab olema tõsiselt kaalutud ega tohi keskenduda ühele sektorile või hankele.

RAHANDUSMINISTEERIUM vastas 2010. aastal (juuli—detsember) hankijate ja pakkujate esitatud 751 nõustamispäringule. Kindlasti toetab see ühtse tõlgenduspraktika tekkimist. Nõu on küsinud ka kutseliidud, kes soovivad oma valdkonna hangete tarvis ise juhendid või standardid koostada. Toetame igati soovi korraldada senisest rohkem ühishankeid, sealhulgas naaberriikidega tehtavaid piiriüleseid.

Seni on Eestis kasutamata võimalus koondada teatud hangete (kütus, bürootarbed, kontoritehnika, reisiteenus, telefoniside) tegemine ühte kompetentsikeskusesse, nagu on tehtud Soomes ja Hollandis.

Nimetatud riigid on pidanud seda otstarbekaks seetõttu, et hangete korraldamine peab olema ühetaolisem ning suuremate hangetega on võimalik saada rahalist võitu.

Riigihangete mõõdukas vaidlustamine, järk-järgult ühtlustuv tõlgenduspraktika ja põhjendamatult väikese maksumusega pakkumuste tagasilükkamise võimalus näitavad veenvalt, et sellekohane regulatsioon on mõistlik ning hankeid saab korraldada läbipaistvalt ja efektiivselt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles