Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula annab vastuse ametile tulnud küsimusele ning selgitab, mil moel ja millises ulatuses on töötajal õigus tööandjalt saada hüvitist halvenenud nägemise korral prillide või mõne muu abivahendi soetamise tarvis.
Lugeja küsib: «Käisin tervisekontrollis. Arst ütles, et minu nägemisteravus on kahanenud ja mul on vaja kuvariga töötamiseks prille. Lugesin seadusest, et kui töötaja nägemine on halvenenud, peab tööandja ostma prillid või hüvitama nende maksumuse. Tööandja ütles, et prillide maksumus hüvitatakse 50 euro ulatuses. Prillid aga maksavad palju rohkem. Kas tööandja võib maksta prillide eest ainult 50 eurot?»
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula
Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamise juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud.
Vabariigi valitsuse määrus ütleb, et vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale peab tööandja korraldama tervisekontrolli, mille käigus kontrollitakse ka silmi ja nägemist. Töötaja tuleb saata kontrolli nii sagedasti, kui seda on konkreetsele töötajale määranud töötervishoiuarst või silmaarst, ent mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või kui töötaja kurdab, et nägemine on kuvariga töötamise tõttu halvenenud.
Kui tervisekontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arstitõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Sagedasti lepitakse kokku, et töötaja hangib endale prillid ja tööandja hüvitab nende maksumuse. Kuidas prillide maksumust täpsemalt hüvitatakse, määrab tööandja oma sisemise korraga (näiteks maksimaalne hüvitamise summa, eraldi klaaside ja raamide summa). Hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik endale prillid soetada. Kui töötaja soovib osta kallimaid prille, kui tööandja hüvitab, peab ta ise juurde maksma. Näiteks soovib töötaja prille, mis maksavad paarsada eurot, aga tööandja on ette näinud hüvituseks 50 eurot. Siis peab töötaja puuduva osa ise juurde maksma või leppima tööandja hüvitatava summa eest saadavate prillidega.
Kui hüvituse ulatuses ei ole võimalik ka kõige lihtsamaid prille osta, tuleb tööandjale teada anda, et hüvitus on liiga väike, ning põhjendada, miks selle summa eest prille osta ei saa. Näiteks võiks ära tuua erinevate prillipoodide tavaliste, lihtsate prillide hinnad.
Arvestada tuleb ka seda, et kui kuvariga tööks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Ettevõtlusega mitteseotud osa arvatakse erisoodustuseks. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal lisamaksukohustusi ei teki.