Alates tänasest, 15. oktoobrist võib Eestis sõita naastrehvidega, aga samuti on veel lubatud suverehvid.
Tänasest tohib sõita naastrehvidega
15. oktoober 2016, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naastrehvide kasutusaeg on praegu reguleeritud majandus- ja taristuministri määrusega «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele», mille sõnastust on korduvalt muudetud, kuid praegu seal kirjas olevad naastutärminid jõustusid 2010. aasta alguses.
Naastrehvidega on lubatud sõita 15. oktoobrist 31. märtsini, lamellrehvidega tohib sõita aasta läbi. Talviste tee- ja ilmaolude puhul võivad naastrehvid all olla 1. oktoobrist 30. aprillini.
Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist novembri lõpuni ning siis enam viivitada ei tohi: talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist veebruari lõpuni.
Suverehvil peab mustri jääksügavus olema vähemalt 1,6 ja talverehvil vähemalt 3 millimeetrit, aga parem, kui mustrit jagub rohkem.
Millal muutuvad teeolud tänavu talvisteks, võivad asjatundjad ja muidu huvilised vaid oletada. Miinuskraadid on meid sel sügisel juba korduvalt külastanud.
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla uuris kaks sügist tagasi viimaste aastate esimesi lumesadusid ning tõdes, et need on jäänud oktoobrisse ja novembrisse.
Näiteks 2009. aastal fikseeriti esimene lumikate 12. oktoobril Viljandis, Tõraveres, Valgas ja Võrus: lund oli kuni 4 sentimeetrit ja see püsis vaid ühe päeva. 2012. aastal aga läks maa valgeks 26. oktoobril ning seda kõikjal Eestis: lumikatte paksuseks mõõdeti kohati kuni 12 sentimeetrit. Lumi püsis nädala.
2013. aasta lõpus tekkis mõnel pool esimene lumikate oktoobri viimasel nädalal, aga kohati sai selle paksust mõõta vaid millimeetrites ja see ei püsinud üle paari päeva.
«Viimastel aastatel on lumi korduvalt tulnud ja läinud ning talve algus on olnud hiline,» lausus Loodla tunamullu sügisel. «Teistsuguse näite saab tuua 1992. aastast, mil esimest lund tuli 10. oktoobril ja mõnes kohas tekkis kogu talveks jäänud püsiv lumikate juba 24. oktoobril.»
Olgu siinkohal Sakala toimetuselt täiendus, et teadaolevalt on kõige esimest lund sadanud aga juba 25. septembril. See juhtus eespool nimetatud 2013. aastal, aga lumi muidugi maha ei jäänud. Tol korral oli sajune päev hooti üle Eesti, lisaks vihmale tuli ka tahkeid sademeid. Hilisõhtul fikseeris Väike-Maarja ilmajaam pooleteise tunni vältel hooglund, samuti täheldas lund Jõhvi ilmajaam. Lumi maha ei jäänud, kuid võis kohati moodustada ajutise kirme. Võimalik, et kerget lund langes ka mujal.
Mis puutub aga oktoobrkuu ametlikku külmarekordisse, siis Eesti ilmavaatlusajaloos teada oleva info põhjal on see –18,5 kraadi: nii külm oli 1926. aasta 26. oktoobril Jõgeval.
Viljandi oktoobrikuu külmarekord on täpselt –13 kraadi ja see pärineb 2002. aasta 22. oktoobrist.