Pakasele tühja kõhuga vastu ei minda

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perekondliku eluviisiga kobras on üks meie suuremaid talvevaru kogujaid.
Perekondliku eluviisiga kobras on üks meie suuremaid talvevaru kogujaid. Foto: Elmo Riig

Sügis on varumise ja talveks valmistumise aeg. Inimesed villivad purkidesse uhkes koguses moosi, mahla ja köögivilja ning toidutagavara kuhjab kokku ka metsarahvas. Kes head-paremat just oma sahvritesse ei tassi, talletab selle nahaaluse rasvakihina.

Zooloog Nikolai Laanetu sõnul koguvad rasva need, kes lasevad talvel pikemaks ajaks silma looja. Peidikutesse kantud toiduvaru võimaldab loomal aga ka pakasekuudel teataval määral aktiivne olla.

«Talveuinakus on meil karu, mäger, siil ja mitmed väikesed närilised, kes talvel piisavalt toitu saa. Nemad peavad koguma varu naha alla ja otsima sobiva talvitumiskoha,» räägib Laanetu ning lisab, et tihtilugu muutub rasvakogujatel enne talve ka toiduvalik. Kui Kaug-Idas saavad karud jõgedest sügiseti näiteks rasvast lõhet püüda, siis meie mesikäpad peavad nahaaluse varu täiendatud saama teravilja, marjade ja õunte abiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles