VANA KULD Loe kirjeldust, milline Ärma külalistemaja avamise ajal välja nägi

Hans Väre
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

2007. aasta kevadel tegevust alustanud Erma Park läks maksma umbes üheksa miljonit krooni ehk 575 000 eurot, millest ligikaudu 190 000 eurot tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS).

Ehkki mõnel pool on väidetud, et külalistemaja pole kunagi tegutsema hakanudki, ei vasta see tõele. Majutusasutusel oli kodulehekülg, hinnakiri ja isegi menüü ning ööbijate kõrval võeti vastu ka ekskursioone, kui huvilised ei pidanud ringkäigu eest paljuks 400 krooni ehk 25 eurot välja käia.

Töötada sai asutus aga ainult mõne kuu: juba 6. novembril esitas osaühingu Ermamaa juht ja toonane esileedi Evelin Ilves EAS-ile taotluse äriplaani muuta ja sulgeda Ärma talu külalistemaja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõpuni. Nagu sel nädalal selgus, ei avata seda enam kunagi, kuid Ilves peab tagasi maksma vaid 10 protsenti toetusest.

Sakala avaldab uuesti 2007. aasta 7. juunil ilmunud loo, et anda lugejale aimu, milline nägi toona välja külalistemaja, mida enam pole võimalik külastada.

Riigi esimene külalistemaja Erma Park pakub Mulgimaa metsade vahel paljutki erilist

Toomas Hendrik Ilvese kodutallu Ärmale rajatav külalistemaja tõotas eriline tulla juba enne, kui peremehest president sai. Pärast seda muutus majutusasutus aga vaatamisväärsuseks, mille nägemise eest ollakse valmis maksma sama palju, kui tuleb tasuda mõnes odavamas kohas ööd veetes.

Vana lauda maakivist müüride peale, kõrvale ja sisse kerkinud külalistemaja on nagu «Švejkist» tuttav maakera, mille sees pidi peituma veel teinegi, välimisest palju suurem maailm.

Viilkatusega hoone ei tundu ka väljast väike, kuid alles sees ringi uidates jõuab pärale, kui palju see mahutab. Seal on kuus maailma suurmeeste järgi nimetatud numbrituba ja korraliku korteri mõõtu presidendisviit, esinduslik konverentsisaal kuni 40 inimesele, raamatukogu paarikümne tuhande köite tarvis ja restoran. Fuajee, köök, personali ruumid ja muu nipet-näpet muidugi veel lisaks.

Suurusega Erma Park majutusasutuste hulgas siiski ei hiilga, pigem vastupidi: just vähesed voodikohad on peamine põhjus, miks ettevõte ei kanna hotelli tiitlit. Riigi esimeseks külalistemajaks muudavad Erma Pargi hoopis tema omanikud ja nende loodud sisu.

Eksklusiivset Eestist ja kaugemalt

Eksklusiivsuselt on Ermaga raske võistelda isegi hiljuti Tallinna vanalinnas avatud hotellil Telegraaf, mida Evelin Ilves peab elu jooksul nähtutest kauneimaks.

Tõsi, Ärmal ei ole nii palju sära, läiget ja kõrgetasemelist disaini kui Telegraafis, mida on maailma paremate luksushotellide hulgas esile tõstnud koguni Reutersi uudisteagentuur ja USA telekanal ABC, ent Telegraafi restoranis ei saa te ilmselt kunagi imetleda spetsiaalselt villitud veini, mille on majaperemehele kinkinud Gruusia president Mihhail Saakašvili.

Õigupoolest on Ermal hulgaliselt asju, mida kusagilt mujalt ei leia. Näiteks sellesama veinipudeli kohal rippuv pilt, mille Karksi-Nuias elav Juta Räägel just Ilveste jaoks tegi.

Teos, mis pealiskaudsel vaatlemisel näib tavalise maalina, on tegelikult valmistatud vildist. Nagu ütles pererahvale kunstnik Navitrolla, pole materjal ainus, mis selle pildi juures märkimist väärib, sest taies on ka kunstiliselt kõrgel tasemel.

«Selles pildis on Mulgi memme käte soojus,» kiidab Evelin Ilves autorit omalt poolt.

Mulgimaa meistrite loomingut on majas mujalgi: pitskardinad restorani akende ees heegeldati vaid mõne kilomeetri kaugusel Abjas, raamatukogu kamina ladunud Juhan Änilane on aga Paistu mees.

See kamin on muide jällegi omaette vaatamisväärsus. Nimelt oli Änilane juba ehitama asudes kindel, et Ilvesest saab peagi president, ning ta kujundas selle mosaiigina Eestimaast.

Enamik kividest on korjatud Ärma enda maadelt, kuid kaminas peitub ka tükike igast Eesti nurgast. Sealjuures on kivid paigutatud vastavalt ilmakaartele, kust need toodi: dolomiit lääne pool, paas põhjas ja põlevkivi idas. Põlevkivi puhul tuli muidugi peale ilmakaare silmas pidada ka seda, et ta tulele liiga lähedale ei satuks.

Ainulaadne kamin sobib raamatukokku nagu valatult ning tema ümber koha leidnud teoste kollektsioon on vähemalt sama haruldane.

«Üks Toomase sõber, tuntud Kanada luuletaja, nimetas meie külalistemaja ideaalseks majaks, sest selle süda on raamatukogu,» ütleb Evelin Ilves. «Hoone on ehitatud raamatute ümber.»

Nendelt riiulitelt leiab endale meelepärast iga raamatusõber, olgu ta peene maitsega bibliofiil või mõnusat ajaviidet otsiv igavleja. Valik ulatub Lindgrenist Shakespeare’i ja Nabokovist Kivirähkini, kuid ilukirjandus pole selles kogus peamine. Suurema osa raamatutest moodustavad hoopis rahvusvaheliste suhete teemalised teosed, mille poolest Toomas Hendrik Ilvese biblioteek on ilmselt rikkalikem kogu Baltikumis.

Ideest teha kõik need paberile pandud aarded kättesaadavaks ka teistele kasvaski pikapeale välja praegune külalistemaja. Nüüd on välispoliitikahuvilistel võimalik võtta endale Ärmal tuba ja veeta kas või mitu nädalat raamatukogu paksude kiviseinte rahus tööd tehes. Muidugi kui rahakott lubab.

Ainult broneeringutega

Just raamatute pärast pole küll ükski klient veel külalistemajja tulnud. Kümne päeva pärast piduliku avamiseni jõudvas Erma Pargis on kundesid vastu võetud kõigest kaks kuud ja enamasti on need olnud seminare korraldavad firmad või restorani pidulikku söömaaega nautima sõitnud inimesed.

Esimesed külalised saabusid siia juba päev pärast seda, kui ettevõte oli tervisekaitsetalituselt ja päästeametilt kõik vajalikud load kätte saanud. Tegemist polnud siiski juhuslike rännumeestega, kes õnnekombel õigel ajal mööduma trehvasid, vaid pikalt ette planeeritud seminariga. Et ürituse korraldajad tundsid külalistemaja juhatajat Marko Kassi, nõustusid nad ootama täpselt nii kaua, kuni uksed viimaks lahti tehakse.

Nagu Ärmale juhatavad viidad hoiatavad, ei võetagi seal külalisi ilma broneeringuta vastu. Eelregistreerimine on kohustuslik nii ööbima tulijatele, restorani suundujatele kui lihtsalt huvilistele.

Evelin Ilves kurdab, et tema abikaasa presidendiks saamise järel muutus talu justkui turismiatraktsiooniks, mida bussitäite kaupa vaatama tuldi.

«Meie eesmärk on võimaldada klientidele rahu ja privaatsust ning me ei saa lubada, et inimesed siin hulgaviisi uudistamas käivad. Seepärast panime keelavad sildid üles,» nendib ta. «Samas pakume huvilistele uut võimalust, ekskursiooni Ärma talus.»

Päevadel, mil kliente on vähe või neid pole, näidatakse soovijatele tunni aja jooksul talu ja külalistemaja, pakutakse veini ja suupisteid ning kohvi või teed. Iga ekskursandi eest tuleb maksta üle 400 krooni.

«See on Euroopa muuseumipileti hind,» tõrjub perenaine kahtluse, ega külaskäigu hind seepärast nii kõrge ole, et inimesi Ärmalt pigem eemal hoida. «Nüüd saavad kõik, kes tõesti tahavad, seda paika vaatama tulla.»

Ekskursiooniteenuse soovijaid leidub ning tänasekski oodatakse Ärmale 25-liikmelist gruppi. Maja pole sel nädalal tühi peaaegu ühelgi päeval: teisipäeval kohtus Evelin Ilves seal ühe reisibüroo esindajatega, kolmapäevaks oli tellitud pidulik lõunasöök, homme tuleb veerandsada inimest päevasele seminarile ja laupäeval korraldatakse ühe saatkonna tellimusel taas pidulik lõuna.

Äriplaan peab vett

Vastvalminud külalistemajale pole veel eriti reklaami tehtud ja Evelin Ilvese sõnul paljud kindlasti ei teagi, et see avatud on. Enda tutvustamisel keskendutakse praegu reisibüroodele ja internetilehele.

Firma äriplaani kohaselt tasub külalistemajja tehtud 9 miljoni krooni suurune investeering ennast 38-protsendilise täitumuse korral ära 11 aastaga. Esimeste nädalate põhjal peab Ilves seda eesmärki täiesti teostatavaks, seda enam et olukord on rehkenduste tegemisest saadik tublisti muutunud.

«Inimestel on koha vastu suur huvi, sest see on nüüd ju presidendi talu,» selgitab ta. «Eelkõige sõltub aga meie tublidusest, kui hästi äri käima läheb. Kui kliendid lahkuvad rahulolevalt, kiidavad nad meid ka teistele.»

Evelin Ilves tunnistab, et kui pere oleks osanud Toomas Hendrik Ilvese nii kiiret presidendiks saamist ette näha, poleks nad pikka aega plaanitud külalistemaja veel rajama hakanud, sest kes ennast ikka tööga tappa tahab. Aga tolleks hetkeks, kui Ilves otsustas vahetada europarlamendi liikme tooli Wiertzstraatil kabineti vastu Kadriorus, oli rong liikuma lükatud.

Riigi esimene leedi räägib, et üks külalistemaja loomise ajend oli soov muuta talu isemajandavaks. Nii ei sõltu juba veerand tuhat aastat püsinud kodukoht sellest, kas järeltulevad põlved tahavad seda üleval pidada, vaid võib ise oma kulud tasa teenida.

Teine põhjus, miks Ilvesed majutusasutust rajama hakkasid, peitub asukohas. Nagu Evelin Ilves on täheldanud, aitab paiga eriline aura nii neil kui paljudel külas käivatel sõpradel end alati hästi välja puhata, ning nad tahtsid seda ka teistele pakkuda.

Külalistemajas ööbinud pidavatki nüüd sageli ütlema, et nad pole kunagi maganud nõnda hästi kui seal. Üks paar olevat põõnanud Churchilli-nimelises numbritoas lausa kella kaheni päeval, nii et Evelin Ilves oli jõudnud juba muretsema hakata, ega nendega midagi juhtunud ole.

«Inimesed muutuvad siin õnnelikuks,» kiidab Erma Pargi perenaine. «Enamik inimesi on ju olemuselt head ja kui nad saavad pingetest vabaks, tuleb headus välja. Seda me oma klientide nägudest näemegi.»

Evelin Ilvese üheksas amet

Paari nädala eest Erma Parki külastanud Gruusia ajakirjanikud jäid mõneks hetkeks lausa tummaks, kui Evelin Ilves neid koduselt, põll ees, uksel tervitas.

Viimaks kõnevõime tagasi saanud, palusid nad presidendiproualt teleintervjuud. Sel korral too aga keeldus. «Täna ei ole ma esimene leedi, täna olen ma kokk,» teatas ta ja pakkus grusiinidele süüa.

Vaevalt on veel mõnes maailma riigis restoran, mille menüüst on suure osa kokku pannud selle maa president. Säärast toidukohta, kus presidendi abikaasa klientidele ka toitu teeks ja selle neile lauda tooks, pole aga päris kindlasti.

Meditsiiniharidusega Evelin Ilves, kes on töötanud turunduse vallas, olnud ajakirjanik ja juhib praegu paralleelselt esimese leedi kohustuste täitmisega külalistemaja, ei seisa siiski alati ise pliidi ees. Vahel teeb toidud valmis külalistemaja juhataja Marko Kass ja suuremate ürituste puhul palgatakse kokk.

Olenemata sellest, kes parajasti köögis pottide ja pannidega askeldab, võib Ärma restorani külastades kindel olla, et kõik, mis vähegi võimalik, tehakse seal ise ja kodulähedastest toorainetest. Näiteks piimatooted tulevad Pajumäe mahetalust ja leiva küpsetamisel eelistatakse laadalt ostetud rukkijahu.

«See paneb leiva palju paremini hapnema kui poejahu,» teab kokk-presidendiproua Evelin Ilves ning lisab, et poejahu tuleb samuti sisse panna, muidu saab leib liiga hapu.

Külalistemajal on küllaga hüüdlauseid

Evelin Ilves, kelle juhtimisel töötati aastate eest välja palju kirgi kütnud Eesti tunnuslause «Welcome to Estonia», pole slogan’ita jätnud ka Erma Parki.

Külalistemaja peamine reklaamlause on «Salajane aed mõtleva inimese südames», ent kodulehelt võib välja noppida veel kümmekond tunnuslauseks sobivat. Näiteks «Nagu riik riigis,» «Looja selja taga», «Ideaalne keskendumiseks või sootuks kadumiseks», «Justkui mälestus lapsepõlvest». Või siis «Kodu juba veerand tuhat aastat», «Ehe elamus Mulgimaa kuldsete käte tööst», «Tunneta avarust kesk ürgmetsi».

Nende hulgast leiab endale meelepärase ilmselt igaüks.

President on kodutalus klient

1998. aasta juulis Paslepa suveresidentsis toonast USA asevälisministrit Strobe Talbottit vastu võttes osutas president Lennart Meri veidi kaugemal asuvale onnile: «Teie magate seal.»

Talbott heitis pilgu madalale palkmajakesele ja ootas naeratades, millega nali edasi läheb. Ent Meri ei teinudki sel korral nalja, sest väike ehitis sadakonna meetri kaugusel peahoonest on tõepoolest külalistemaja. Tõsi küll, merepoolsest küljest näeb see märksa esinduslikum välja kui Talbottile kätte paistnud tagasihoidlikust tagapoolest.

Võiks arvata, et president Toomas Hendrik Ilvese tähtsate tegelaste võõrustamiseks seda majakest vaja ei lähe — tema saaks ju kasutada presidendisviiti oma kodutalu nooblis külalistemajas. Aeg-ajalt Ilves sinna külalisi ka toob. Näiteks hiljuti veetis Erma Pargis aega Euroopa Komisjoni asepresident Günther Verheugen. Iga kutsutu eest tuleb presidendil maksta omast taskust, sest presidendi kantselei korruptsiooniohu tõttu Erma Pargilt teenust tellida ei tohi.

Vähe sellest: president peab tasuma ka iga öö eest, mille ta ise Ärma külalistemajas veedab! Seejuures tohib ta julgeolekukaalutlustel Ärmale minna vaid siis, kui seal pole teisi kliente.

Nii elabki Ilves enamiku aastast Kadriorus ja käib suviti Noarootsi poolsaarel Paslepa residentsis. Vaid kahel korral aastas on ta oma kodutalus klientide ees eelistatud: jõulude ja jaanipäeva ajal.

ERMA PARK

• Kuulub osaühingule Ermamaa, mille juhatuse liige ja ainuomanik on Evelin Ilves.
• 24 inimest mahutava külalistemaja toad on nimetatud Eestile tähtsate suurmeeste järgi: president Lennart Meri, Suurbritannia peaminister Winston Churchill, Tartu ülikooli asutanud Rootsi kuningas Gustav Adolf, Venemaa esimene demokraatliku valitsuse peaminister Igor Kerenski, rahvaste enesemääramise idee autor Woodrow Wilson ja Saksa filosoof Gottfried Herder.
• Kõrvalhoonele on nime andnud Soome marssal Carl Gustav Emil (Marski) Mannerheim ning konverentsi- ja kinosaal ristiti Euroopa Liidu asutaja Robert Schumanni järgi.
• Tubade hinnad algavad 1170 kroonist (Herder, talveperiood) ja lõpevad 6900 krooniga (presidendisviit, suvi).
• Valik restorani menüüst. Evelini eri: Ärma leib ja leivakõrvane (60 krooni); Ärma Päikesesupp (90 krooni); THI lemmik: puravikurisoto (195 krooni); Mulgi eri: kamakreem (70 krooni).

Allikad: www.ermapark.eu, «Sakala»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles