Tervise arengu instituut alustas lapsevanematele mõeldud teavituskampaaniat «Aitäh, ema! Aitäh, isa!», millega selgitatakse lapsevanematele, et nende tauniv hoiak ja kokkulepitud reeglid, mille kohaselt alkoholi enne täisealiseks saamist ei tarvitata, aitavad laste alkoholitarvitamist edasi lükata ja vähendada. Lisaks annab kampaania värskeimat infot alkoholi mõjust noorele ajule.
Kampaania on mõeldud eelkõige 10–12-aastaste laste vanematele. See on vanus, mil noortel hakkavad tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga.
Tervise arengu instituudi vanemspetsialist Triin Sokk selgitas, et lapsevanemad saavad laste alkoholitarvitamist ära hoida kõige paremini siis, kui nad seavad selged piirid, et nende peres enne täiskasvanuks saamist alkoholi ei jooda.
Sokk nendib, et kahjuks on alaealiste alkoholitarvitamine väga levinud ja isegi kui seda ei peeta õigeks, siis enamik vanemaid lepib sellega. «Erinevates riikides tehtud uuringutega on aga veenvalt tõestatud, et alkoholi keelamine alaealistele ja kontroll selle kokkuleppe täitmise üle lükkab laste alkoholitarvitamist edasi ning isegi kui nad tarvitavad, siis väiksemas koguses ja harvem,» selgitas ta. «Need lapsed, kellele kodus alkoholi pakutakse, joovad ka väljaspool kodu rohkem.»
Vanemspetsialist lisas, et selgete piiride kehtestamine vähendab laste alkoholitarvitamist ka nendes peredes, kus vanemad ise rohkem alkoholi tarvitavad.
Noore organismi kasvamist ja arenemist silmas pidades peaks alkoholi proovimine ja tarvitamine algama võimalikult hilja. Mida varem noor alkoholi tarvitama hakkab, seda suurem on kahju tema füüsilisele ja vaimsele tervisele ning mõju edasisele elule. Alkohol pidurdab eesmise ajukoore arengut ja võib selles põhjustada püsivaid muutusi. Vanuses 12–25 on eesmise ajukoore areng kõige kiirem ja alkoholitarvitamine selles vanuses vähendab tõenäosust, et eesmise ajukoore võimekus areneb täielikult välja. Samas määrab just eesmise ajukoore areng, kui hästi suudetakse teha elus iseseisvaid otsuseid ja mil määral suudetakse neid täide viia. Seega on selle aju osa areng kõige otsesemas seoses lapse toimetuleku ja edukusega edasises elus.
Nagu Eesti elanikkonnas üldiselt on ka noorte seas alkoholitarvitamine langeva trendiga. Samas on Eesti võrdluses teiste Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidega endiselt esireas alkoholi varajase proovimise ja purjujoomise poolest. Keskmiselt proovitakse alkoholi esimest korda 12,4 aasta vanuses. 11-aastaselt on alkoholi proovinud juba iga neljas noor ning 15-aastasena enamik noortest. Reegel on, et pärast proovimist jõutakse üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamise juurde.
Veebilehel tarkvanem.ee on kampaania ajal ka e-nõuandla, kus tervise arengu instituudi eksperdid vastavad alkoholi ja lastekasvatamise kohta käivatele küsimustele.