Sügistalvel võib täheldada inimeste suuremat nakatumist külmetushaigustesse. Üheks selle tõhusamaks ennetusviisiks on hoolikas kätepesu.
Külmetushaigusesse nakatumine algab sageli hooletust kätepesust
30. september 2016, 16:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti perearstide seltsi eestvedamisel koostatud patsiendijuhendi materjalis toovad perearstid välja, et arusaam, nagu oleks haiguse põhjuseks külmetus, ei pea paika. Külmetushaigusi põhjustavad viirused, mis nakatavad nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid.
Tartu ülikoooli peremeditsiini dotsent Marje Oona ütleb, et neid viirusi on väga palju. Kõige sagedamini põhjustavad külmetushaigusi rinoviirused, mida on rohkem kui sada tüüpi. Viiruste rohkus ongi põhjus, miks läbi kogu elu külmetushaigusi ikka ja jälle põetakse. Külmetushaigus tekib siis, kui nakatutakse sellise viirusega, mille suhtes immuunsust veel ei ole.
Oona rääkis, et täiskasvanud põevad külmetushaigusi harvem kui lapsed, sest neil on paljud viirusnakkused juba läbi põetud ja nende vastu kaitsekehad olemas. Ka alla kuue kuu vanused lapsed põevad külmetushaigusi harvem, sest esimestel elukuudel kaitsevad last raseduse ajal emalt lootele üle läinud kaitsekehad, kuid ajapikku need kaovad.
Külmetushaigus on iseparanev haigus ehk mõnikord taanduvad kõik haiguse nähud päeva või paari jooksul, enamasti võtab täielik paranemine aga veidi kauem aega. Oona tõdes, et külmetushaigustesse haigestumise riski saab vähendada väga lihtsate meetodite abil: mitu korda päevas hoolikalt käsi pestes, palju värskes õhus viibides ja ruume korralikult tuulutades.
Külmetushaigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva möödumisel nakatumisest. Teinekord võib haigusel olla ka kuni nädalapikkune peiteperiood. Inimene muutub teistele nakkusohtlikuks juba haiguse peiteperioodil, seega võib osutuda nakkusallikaks ka näiliselt veel terve inimene.
Külmetushaigustesse haigestunud on teistele kõige nakkusohtlikumad just päris haiguse alguses. Oona sõnul tuleks võimaluse korral jääda kodusele ravile, kuid kui palavikku pole ja enesetunne on rahuldav, võib nohu ja köhaga käia ka tööl. «Viirused levivad küll piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel, kuid nakkuse levimiseks peab inimeste vahemaa olema väiksem kui meeter,» selgitas dotsent.
Ta kirjeldas, et viirused levivad sageli hoopis käte ning käepidemete, mänguasjade, rahatähtede ja muude esemete vahendusel, sest kätel ja pindadel püsivad viirused eluvõimelisena tunde kuni päevi. Seetõttu peaks haige inimene köhides ja aevastades katma suu varruka või taskurätikuga, mitte panema suu ette peopesa või rusikat. Viimasel juhul saavad viirused käte vahendusel hõlpsasti edasi levida.
«Kätepesusse tuleks väga hoolikalt suhtuda. Käsi tuleb pesta vee ja seebiga, hõõrudes neid vastastikku poole minuti jooksul ning need siis hoolikalt kuivatada, kasutades võimaluse korral ühekordset käterätti. Kui vähegi võimalik, tuleks käsi pesta iga kord pärast ninanuuskamist ja köhimist,» rääkis Oona.
Kui olete vahetult kokku puutunud köhiva ja nohuse inimesega, kuid kätepesuvõimalust kohe pole, tuleks vältida kätega silmade, nina ja suu puudutamist kuni kätepesuni.
Oona tõdes, et külmetushaiguste ravimiseks imepreparaate ei ole, kuid vaevusi saab vajaduse korral leevendada apteegi käsimüügis olevate preparaatidega. «Multivitamiinid ja punase päevakübara preparaadid ei vähenda oluliselt külmetushaigustesse haigestumist, mõnevõrra võib haigestumise riski vähendada probiootikumide tarvitamine. Kahju ei tee mõõdukas küüslaugu ja ingveri tarvitamine. Grippi haigestumist aitab ennetada vaktsineerimine. Teiste niinimetatud külmetushaiguste vastu kahjuks vaktsiini ei ole,» lausus perearst.