Tudengite ujuv peatuspaik ootab Soomaal tulijaid

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paarkümmend inimest kümnest riigist ehitas Soomaal Karuskosel Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna eestvedamisel ujuvat alust, mis pildistamise hetkel liikus parajasti ehitusplatsilt oma lõplikku asukohta muinaskülas.
Paarkümmend inimest kümnest riigist ehitas Soomaal Karuskosel Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna eestvedamisel ujuvat alust, mis pildistamise hetkel liikus parajasti ehitusplatsilt oma lõplikku asukohta muinaskülas. Foto: Mari Hunt

Suvel Soomaal teoks saanud kümnepäevane rahvusvaheline tudengite suvekool, mille käigus mõeldi välja ja ehitati valmis kolmest veepinnal ujuvast objektist koosnev peatus- ja puhkepaik, on nüüd uudistajatele avatud.

Saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev kunstsaarestik kaotas lansseerimise ehk vettelaskmise ajal ühe osa: saun osutus nii eksperimentaalseks, et murdus ja uppus. Kaks edukamat objekti, lõkkease ja varjualune, ootavad aga sellest sügisest külalisi ja katsetajaid Soomaa rahvuspargi territooriumil. Need on matkaradade võrgustiku osana RMK hoole all nagu eelmisel sügisel valminud metsaruuporid.

Suvekooli kokkukutsunud ning oma tudengitega varemgi metsaonne ehitanud kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks ütleb, et «Veetee» on hea näide sellest, et loodusrajatis ei pea olema romantiline magus päkapikumajake.

«Modernne, kontrastselt eristuv vorm sulab loodusesse veel pareminigi kui libaajalugu. Ettevõtmise eesmärk oli piirkonna vesist eripära silmas pidades ehitada ujuvat arhitektuuri,» kõneles Praks.

Üks suvekooli juhendanud arhitektidest Aet Ader arhitektuuribüroost b210, ütleb, et «Veetee» pakub Soomaa keskkonnas midagi, mida seal seni olnud pole: avalikku sotsiaalset kohtumispaika vee peal. Tema sõnul on ujuv lõkkeplats koos varjualusega nagu väike küla- või linnaväljak, kuhu koguneda. «Ma loodan, et mööda jõgesid ja üleujutatud alasid triivivad kanuud leiavad üllatusliku peatuspaiga ning kasutavad seda aja mahavõtmiseks,» lausus ta.

Muinasküla juures kodu leidnud objekt kuulub riigimetsa majandamise keskuse metsa- ja matkaradade rajatiste võrgustikku ja selle kasutamine on kõigile soovijatele vaba.

«Võib lihtsalt kohale minna, ette teatama ega kokku leppima ei pea,» kinnitas Ader. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles