Juhtkiri. Ajalooline selgusetus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sakala

See, mis laupäeval Estonia kontserdisaalis juhtus või õigemini juhtumata jäi, ei tähenda ainult riigi eri otstest kokku sõitnud valijameeste vaeva luhtaminekut. Raisku läks ka ligikaudu poole aasta jooksul tehtud töö alates presidendikandidaatide kohtumistest omavalitsusjuhtidega ning lõpetades debattide korraldamisega. Ning siinkohal ei ole me veel rääkinud avalikkuse ootusest. Üldsus ootas igati õigustatult lõpplahendust, aga seda ei tulnud. Mage lugu.

Ajalooline seik, et valimiskogus presidenti ei selgunud, on ja loodetavasti ka jääb kõige mõrumaks näiteks koostöö tegemise võime allakäigust Eesti poliitikas. Ning ehkki erakonnad püüavad üksteise võidu selgitada, et nemad olid koostööks valmis, aga teised ei tulnud kaasa, ei maksa end sellest eksitada lasta. Selle supi on parteid kokku keeranud suhteliselt võrdsete panustega.

Ometi on ka selle halva mängu juures midagi head. Nüüd, kui asi on piinlikuks läinud, on erakondade motivatsioon teineteisega päriselt koostööd teha ja ühisosa leida suurem, kui neil presidendivalimistel seni on olnud. See tähendab, et võime hea õnne korral saada väga hea riigipea.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles