Kas eestlane elab pensionieani?

(Artikkel pärineb sotsiaalministeeriumi blogist. Seda on lehe tarbeks lühendatud.)

KOLMEST RIIKLIKU vanaduspensioni ea tõstmise ettepanekust ühes soovitatakse see tõsta alates 2027. aastast järk-järgult 70-ni aastal 2040. Selline tõus tähendaks, et aastal 1962 sündinud inimesed saaksid pensionile 65 aasta ja kuue kuu vanuselt ning aastal 1971 sündinud inimesed 70-aastaselt. Teine võimalus oleks siduda pensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga, mis tähendaks, et aastal 2040 oleks pensioniiga praeguste prognooside järgi umbes 67. Kolmas võimalus on tõsta pensioniiga järk-järgult alates 2027. aastast nii, et 1962. aastal sündinud inimesed saaksid pensionile 65 aasta ja kolme kuu vanuselt ning 1981. aastal sündinud 70-aastaselt.

Juba praegu elab Eestis 176 500 üle 70 aasta vanust inimest. 67 000 neist on vanemad kui 80. Statistikaameti prognoosi järgi elab 2027. aastal Eestis 213 000 ja 2040. aastal juba 252 600 üle 70-aastast inimest. Seega vastuseks pealkirjas esitatud küsimusele: jah, elab küll ja õnneks tunduvalt kauemgi.

Sünnihetkel on inimese oodatav eluiga lühem kui 65-aastaselt. 2014. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga sünnimomendil 77 aastat, aga 65-aastaste oodatav eluiga 18 aastat, nii et kokku elavad 65-aastaseks elanud inimesed 83 aastat. Pensionisüsteemi kestlikkuse jaoks on oluline vaadata just seda, kui kaua elavad pensioniikka jõudnud inimesed.

PÄRAST SEDA, kui avalikkuses leidis suurt kõlapinda üks pensioniea tõstmise variante – aastaks 2040 pensionieaks 70 –, küsitlesid uudistekanalid tänaval inimesi. Enamik eetris nähtud inimestest leidis, et nemad arvatavasti ei elagi 70. eluaastani ja seega ei ole mõtet sotsiaalmaksu maksta.

Muidugi ei ela kõik nii kaua, kui elab nii-öelda keskmine inimene. Mõned ei ela tõesti pensionieani. See aga ei tähenda, et nende eest eluea jooksul makstud sotsiaalmaks läheks raisku. Sellest makstakse nendesamade inimeste vanavanemate, vanemate ja eakaaslaste pensionid.

Tihti räägitakse sellest, et isegi kui eestlane elab pensionieani, on tema tervis läbi juba viiekümnendates eluaastates. Ka selline väide ei ole pensionisüsteemi kontekstis asjakohane. Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal keskmine 65-aastaseks saanud mees tervena ehk igapäevaelu piiravate tervisemuredeta veel viis ja naine kuus aastat.

VANADUSPENSION on mõeldud inimestele, kes oma vanuse ja sellest tulenevate piirangute tõttu ei suuda endale enam ise sissetulekut tagada. Enne vanaduspensioniiga tervisehädade tõttu töölt eemale jäänud inimesele pakutakse abi töövõimeskeemi kaudu. Talle makstakse töövõimetoetust ning pakutakse rehabilitatsiooni ja tööturuteenuseid.

Pensioniea tõstmise eesmärk on eelkõige parandada pensionisüsteemi sotsiaalset ja rahalist kestlikkust, suurendades töötajate ja pensionäride suhet esimesena nimetatute kasuks. Kui eeldada, et pensionide rahastamiseks ei soovita võtta laenu ja pensione ei finantseerita ka muude eluvaldkondade arvelt, tuleb valik teha madalama pensioni või lühema pensioniloleku aja vahel.

Kui pensioniiga tuleks tõsta alles 2027. aastast, siis miks me juba praegu sellest räägime? Aga seepärast, et inimesed peavad piisavalt pikalt ette teadma, kui vanalt nad saavad pensionile minna. 2027. aastani on jäänud natukene üle kümne aasta. Rahvusvaheliselt peetakse kümmet aastat adekvaatseks pensioniea tõusust etteteatamise ajaks.