Repliik. Hüsteeriline tuuleveski

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Priks
Üllar Priks Foto: Marko Saarm / Sakala

Inimene ikka käib toidupoes – süüa on ju vaja. Kes vaaritab ostetust ise midagi, kes valib valmistoidu. Ühel sellisel laisemal päeval sattusin minagi korviga just kulinaarialeti äärde. Aega väljapanekuga tutvuda oli küll, sest paar inimest oli minust ette jõudnud.

Ma ei saanudki pikalt seda praetud maksatükki jõllitada, kui kuulsin teenindajat ühele hinna pärijale nähvamas: «No ei jõudnud seda silti veel välja panna, andke andeks!» Seejärel lajatas ta lipiku letiservale nii, et tühjad toidukarbid rappusid.

Jäin järgnevat kohe huviga jälgima. Hinda küsinud noormees lahkus ostuta pead vangutades riiulite vahele. Aga kõht oli tühi ka ühel keskealisel naisel. Too soovis köögivilju ja lihatükikest ühte anumasse. Kuna teenindaja oli kindel, et temalt nõutakse võimatut, järgnes valus laamendamine. Lõpptulemusena visati ostja ette lahtise kaanega karp, mille too siis õlgu kehitades ise kinni vajutas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles