Nii mõnigi mõrvas süüdistatu on kohtusaalis laiutanud teatraalselt käsi ja röökinud prokurörile näkku, et süüdistaja ei tea isegi inimese surma põhjust, aga samas väidab, et ta tapeti. Kuidas?!
Kurjategijate õudusunenägu sai teoks
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
4. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodetavasti jääb selliseid stseene Eesti kohtusaalides vähemaks või kaovad need sootuks. Läinud nädala kolmapäeval avati Tallinnas Mustamäel Eesti kohtuekspertiisi instituudi hoone. See on uus etapp maailma kriminalistika ajaloos: esimest korda viidi ühise katuse alla erinevad kohtumeditsiini ja kriminalistika harud.
Instituut sündis Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo ning kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ühendamisel. Ühendasutuse uuele hoonele pandi nurgakivi 2009. aasta 7. juulil, kohtuarstid ja eksperdid alustasid seal tööd eelmise aasta oktoobrist.
Instituudi seitse maapealset ja kaks maa-alust korrust on täis kriminalistika tipptehnikat. Ligemale 10 000-ruutmeetrise pindalaga hoones saab teha üle 50 mitmesuguse ekspertiisi.
Digilahang
Kohtuekspertiisi instituudi au ja uhkus on peidetud keldrikorrusele. Radioloog Vitali Vassiljev osutab kompuutertomograafi meenutavale seadeldisele. Muidu on aparaat kompuutertomograafiga väga sarnane, kuid nahkse lamamiskoha asemel särab roostevaba teras.
Seadeldisega, millesarnaseid on Euroopas vaid viis, saab teha digilahangut. Surnukeha skaneeritakse arvutiekraanile kolmemõõtmelisena. Digipildilt on näha, missugused on lahkunu vigastused. Pärast digilahangut teab kohtuarst, mida ja kust uurida klassikalisel lahangul.
Instituudi avapäevaks oli digilahang ette võetud üheteistkümnel korral, ruumis heljus ka iseloomulik lõhn.
Lahkamiseks on seitse ruumi, millest üks on mõeldud eriti lagunenud laipade uurimiseks. Kuigi ventilatsioon on lahkamiskambrites igati heal tasemel, pidavat suviti palavate ilmadega laibalehk üpris tugev olema.
Külmkambrid lahkamisruumide kõrval mahutavad kuni 40 surnukeha.
Otsustab inimene
Sõrmejälgede osakonnas on 200 000 sõrmejälge. Seal saab kinnitust tuntud tõde, et tegelik elu erineb krimifilmides nähtust. Kui filmides seostab sõrmejälje konkreetse inimesega arvuti, siis tegelikult peab seda tegema ikkagi ekspert.
Reaalselt sündmuskohalt saadud sõrmejäljed ei ole puhtad, vaid määrdunud või lisafragmentidega. Arvuti pakub eksperdile välja võimalikud variandid ja tema siis otsustab, kas sõrmejälge saab seostada konkreetse isikuga või mitte.
Sama seadus kehtib kuulide ja padrunikestade uurimisel, täpsemalt öeldes võrdlemisel. Arvuti pakub välja kahtlusalused relvad, kus vaadeldavat laskemoona võib olla kasutatud. Lõpliku otsuse teeb ekspert kuule või padrunikesti mikroskoobi all võrreldes.
Keemiaosakonnas on lasujälje järgi võimalik kindlaks teha, kas inimene tegi enesetapu või «aitas» keegi ta teise ilma.
Värvkatte ekspertiis aga on vajalik liiklusõnnetuste uurimiseks. Kahe auto kokkupõrkel kandub ühe sõiduki värvi teisele. Täpsed aparaadid võimaldavad ekspertidel vaadelda seda ülekandumist koguni värvikihtide kaupa.
Dokumendiosakonnas saab teha dokumentide, raha, käekirja ja raamatupidamisega seotud ekspertiise. Videospektraalvõrdleja on võimeline suurendama uuritavat objekti kuni 130 korda.
Võltsijad, värisege!
Valeraha tuvastamiseks võrreldakse ehtsat ja kahtlust äratanud kupüüri eri valgustingimustes. Ja kui palja silmaga ei ole erisused näha, siis aparaadis on need piltlikult öeldes puust ette tehtud ja punaseks värvitud.
Infotehnoloogia osakonnas tehakse hääle-, kujutise- ja arvutiekspertiisi. Hääleekspertiisis seostatakse heli konkreetse inimese või asjaga, samuti vaadatakse, kas tegemist võib olla kurikavala montaažiga.
Kujutiseekspertiisid puudutavad eeskätt videosalvestisi. Turvakaamera muidu hägune pilt on nutikates aparaatides piltlikult öeldes digitelevisiooni kvaliteediga. Nõudlus arvutiekspertiiside järele on viimase kolme aastaga kasvanud kümnekordseks.
Mis on tähtis?
Ajakirjanikele DNA-proovi võtmist demonstreerides lähtuti andmekaitseseadusest ja kinnisest paberkotist lauale potsatanud verine nuga oli tegelikult lavastuslik element. DNA-registris on üle 43 000 proovi, aastane jõudlus ulatub umbes 20 000 proovini.
Justiitsminister Rein Lang rääkis kohtuekspertiisi instituudi uue hoone avamisel, et tema üllatuseks otsustas tütar valida kohtumeditsiinieksperdi elukutse. Minister viis siis tütre päevaks instituudi majja olukorraga tutvuma. Päeva lõpul kinnitas tütar isale, et sai nähtust ainult innustust.
«Maja iseenesest ei tähenda mitte midagi,» jätkas Lang. «Oluline on majas töötavate inimeste kompetentsus.»
Maja tähtsuse vähendamisega ei olnud mõistagi nõus ehitajad, viidates uuringutele, mille järgi peavad töötajad peale palga väga tähtsaks töötingimusi.
Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno lausus, et kohtuekspertiisi tegijad peavad kogu aeg olema ühe sammu võrra kurjategijatest ees. «Täna teekond ei lõpe, läheme edasi,» sõnas ta.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo Rakvere kriminaalteenistuse vanem Kalmer Pere ütles «Virumaa Teatajale», et kuna kohtuekspertiisi instituut on ühe katuse all liiga vähe aega töötanud, on vara anda hinnangut, kas ekspertiisid on läinud kvaliteetsemaks ja kiiremaks või mitte.
Tööprotsessi seisukohast pidas maakonna kriminaalpolitsei juht tähtsaks kriminalistide oskuslikku tegutsemist, sest eksperdid saavad olla edukad siis, kui kriminalistid on sündmuskohalt saanud uurimiskõlbliku jälje.
INSTITUUT
Eesti kohtuekspertiisi instituut loodi 1. jaanuaril 2008.
• Uuele majale Tallinnas Mustamäel pandi nurgakivi 7. juulil 2009.
• Tööd alustati seal mullu oktoobris.
• Instituudis töötab 164 inimest.
Allikas: kohtuekspertiisi instituut